VULKAANID
Vahemeres asuva saare nimi on Vulcano, seal tegutsev vulkaan on andnud nimetuse kõigile koonusekujulistele tulemägedele. Meie maakeral on üle 1000 tegutseva vulkaani, neid leidub laamade servades, ookeanide põhja keskmäestikes, laamade kokkupõrkealadel.
Vahevöös sulavad kivimid osaliselt üles ning moodustub vedel voolav mass – magma. Kui suure rõhu all kivimikihid järele annavad, siis voolab või purskab magma välja, moodustub laava. Vulkaanipurskega kaasnevad tuhapilved, gaasid ja kivipommid ning tugev heli.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia
Tasandilised kujundid
Silbitamine algklassidele
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
Hariliku murru kordamine
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Põhiseadus selgeks! Kordamine põhikooli ühiskonnaõpetuse lõpueksamiks
II kooliastme matemaatika reeglite kordamine
Атомы и молекулы
Lahused
Harjuta eesti keelt A2-B1
Vulkaanid saab tegevuse järgi jagada aktiivseteks, passiivseteks ja kustunuteks.
Kuju ja laava koostise järgi on olemas kiht- ja kilpvulkaanid.
Näiteks paksu ja kiiresti tarduva laava tõttu moodustuvad kõrge kuhikuga ja kihtidest koosnevad vulkaanid, nagu Vesuuv Vahemere ääres,
Vesuuv
Fuji Jaapanis.
Fuji
Kui laava on vedel, siis voolib see pikkamööda ja valgub laiali, moodustub kilpvulkaan, nagu Islandi vulkaanid, nt Eyjafjallajökull
Eyjafjallajökull
Vulkaanide läheduses esineb ka kuumaveeallikaid ning geisreid, mis perioodiliselt purskavad kuuma vett, nt Vana Ustav Yellowstone`i rahvuspargis.
https://www.youtube.com/watch?v=rVBn8R4qzYQ
Laava vs. Monster energiajook:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
