Võõrsõnad
| Igas keeles on sõnu, mis on tulnud teistest keeltest. Kui laenatud sõna pole keeles veel kodunenud, nimetatakse seda võõrsõnaks.Võõrsõnu eristavad omasõnadest teatud tunnused. |
| Kui sõna algul on b, d või g, siis see sõna on võõrsõna. Näiteks: buss, direktor, garaaž |
| Sõnas on tähed f, š, z või ž. Näiteks: forell, šokolaad, zoopark, žilett |
| Järgsilpides on pikad täishäälikud. Näiteks: ambitsioon, essee, paraad |
| Järgsilpides on o, ä, ö või ü. Näiteks: loto, suveräänne, tragöödia, antonüüm |
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
Õpime tähti. U-täht
Õpime tähti. P-täht
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Õpi eesti keelt teise keelena B2
Häälikute pikkused
I ja J-i õigekiri
Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa
Eesti keele grammatika kordamine 8. klassile
Õpime tähti. I-täht
Õpime tähti. D-täht
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia
Harjuta eesti keelt A2-B1
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Võõrsõna tunnused eesti keeles:
- b, d, g sõna alguses
- võõrtähed f, š, z, ž
- rõhk on järgsilbil
- pikad täishäälikud järgsilbis
Võõrsõnu kasutame me eneselegi märkamatult iga päev. Vahel me ei tajugi, et tegemist on võõrsõnadega – nii loomulikult kuuluvad nad meie keelde.
On olemas viis tunnust, mille järgi saab kindlaks teha, kas tegu on võõrsõnaga. Need võõrsõna tunnused on:
- sõnas on võõrhäälikud(f, š, z, ž), näiteks šeflus
- järgsilp on rõhuline (eesti sõnades on pearõhk teatavasti esimesel silbil), näiteks elekter
- sõna algul on b, d, g, näiteks banaan
- sõna algul on konsonantühend, näiteks traktor
- järgsilpides on o või pikki täishäälikuid. näiteks kino, televisioon
Lisainfo
Sulghäälik võõrsõnades
Võõrsõnades võib olla sõna algul k, p, t või g, b, d:
nt karantiin, parkett, trikoo, garantii, bensiin, dress.
Sõnaalguline sulghäälik võib eristada tähendust, tähe õige valik selgub lauses:
nt pass – bass, kild – gild, plokk – blokk, keiser – geiser.
Sõna lõpu k, p, t või kk, pp, tt valik sõltub pearõhust ja ka traditsioonist:
Sõnade käänamisel on lõpus k, p, t või kk, pp, tt:
nt sõi kompvekki – kompvekiga, sõi kotlette – kotletid, vaatas balletti – balletis.
NB:
- president
- kandidaat
- arhitekt
- potentsiaalne
- kodakondsus
- tendents
- anekdoot
- absoluutne
- dotatsioon
- kontingent
I ja j kasutamine lähtub traditsioonist:
Täishäälik võõrsõnades:
- helitu (g, b, d, k, p, t, s, f, š) kaashääliku ees on sõna lõpus kaks vokaali:
nt šokolaad, paraad, mikroob, fotograaf.
- helilise (l, m, n, r) kaashääliku ees on üks või kaks vokaali (vastavalt tradistsioonile):
nt apelsin, inventar, terminal, talisman, suveniir, astronoom, poroloon, atmosfäär.
TEST
Missugused järgmisest sõnadest on võõrsõnad?
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
