Veetaimedel on elastsem vars kui maismaataimedel, et panna vastu tuultele, lainetele ja veevoolule. Näiteks on järvede kaldaäärses vees kasvavatel pillirool, hundinuial ja kaislal tugevad ja nõtked varred.  Veetaimed saavad vett koos selles lahustunud ainetega kogu kehapinnaga. Taimedel, mille lehed ujuvad veepinnal asuvad lehe ülemisel poolel õhulõhed ja õhk liigub mööda õhusooni taime veealuste osadeni. Näiteks on ühed sellised taimed vesiroos ja vesikupp. Need õhusooned hoiavad varsi ka veepinna suunas, mistõttu ei vaja nad varre püstihoidmiseks tugikudet nagu maismaataimed. Vee all kasvavad taimed saavad varte ja õhukeste lehtedega veest toitesoolasid, vees lahustunud hapnikku ja süsihappegaasi. Väikesed juured hoiavad taimi veekogu põhjas kinni. Sügavas vees kasvavad näiteks särjesilm, vesikuusk ja kanada vesikatk.

PILLIROOG

VALGE VESIROOS

HUNDINUI

Vesikupp

Tume särjesilm

Männas vesikuusk

Suvel soojade ilmadega, kui veekogus on piisavalt toitaineid, võivad vees elavad mikroskoopilised vetikad ja teised orgaismid hakata vohama, mille tagajärjel muutub vesi rohekaks ja läbipaistmatuks. Seda nimetatakse vee õitsemiseks. Kiiresti poolduvad sinivetikad sisaldavad mürgiseid aineid, mistõttu on selline vesi ohtlik ning võib põhjustada inimestel nahalöövet.

Sinivetikad

Punavetikad

Pruunvetikas

TEST

• VEETAIMED. Vali üks õige vastusevariant
• VEETAIMED. Mis taim on pildil?