Veekogud

Peipsi on oma 3555 km suuruse pindalaga Euroopa looduslike järvede hulgas suuruselt 5. kohal. Pikkuseks on Peipsi järvel mõõdetud 143 km ja laiuseks 48 km. Peipsi järv koosneb kolmest selgesti eristatavast osast.

Põhjapoolne osa on kõige suurem ja sügavam. Lõunapoolse osa nimi on Pihkva järv. Neid ühendav väin on Lämmijärv. Kõige sügavam koht on Lämmijärve väga kitsal alal Mehikoorma sadama lähedal, kus sügavuseks on mõõdetud 15, 3 meetrit.

Peipsis tervikuna ei ole palju saari. Seal on loendatud 29 saart.

Võrtsjärv

Võrtsjärv on suurim tervikuna Eesti territooriumil olev järv, suuruselt jääb see alla Peipsile. See on Peipsi järvest peaaegu kümme korda väiksem. Kuigi Võrtsjärv on suur on see madal ja ujumaminekuks tuleb enamasti pikalt jalutada. Järve ääres kasvab palju pilliroogu.

Järve pindala on 270 km²
Suurim sügavus 6 m

Võrtsjärves on mitu saart: Ainsaar, Heinassaar, Petassaar, Pähksaar, Rättsaar, Tondisaar, samuti Leie, Soolika ja Suurkivi vare, Pikkvare ja Heinassaare vare ehk Kanakese saar.

Võrtsjärve voolab 18 jõge ja oja, suurimad neist on Väike Emajõgi, Õhne ja Tänassilma. Kevaditi voolab Võrtsjärve Järvejõgi. Ainus väljavoolav jõgi on Emajõgi.

Rõuge suurjärv

Rõuge Suurjärv on Eesti sügavaim järv (38 m). Järv on ühtlaselt süvenev ja põhi on kogu ulatuses kaetud mudaga, välja arvatud üksikud kohad kaldaalal.Vee värvus on oranzist heleroheliseni.

Võhandu jõgi

Võhandu jõgi on pikim täielikult Eesti territooriumil asuv jõgi. Ta algab Saverna küla lähistelt ja suubub Võõpsu lähedal Lämmijärve. Võhandu jõe pikkus on 162 km

Pärnu jõgi

Pärnu jõgi on Võhandu jõe järel Eesti pikkuselt teine jõgi (144 km). Pärnu jõe kaldailt on leitud rohkesti kiviaegseid esemeid, peamiselt kivikirveid ja -talbu, alamjooksult jõepõhjast luuesemeid, millest saab järeldada, et Pärnu jõe ääres on elanud inimesed juba väga ammustel aegadel.

Suur Emajõgi

Emajõgi on ainuke täies ulatuses laevatatav jõgi Eestis. Emajõel on 12 lisajõge. Emajõgi algab Võrtsjärvest ja voolab Peipsi järve. Emajõgi on rahuliku vooluga, kuna jõe langus on väike.

Veetaimed

Veetaimed on taimed, mis on kohastunud eluks veekeskkonnas. Kuna elamine vees ja veepinnal vajab mitmeid spetsiifilisi kohastumusi, siis suudavad paljud veetaimed edukalt kasvada ainult vees (veekeskkonnas) või alaliselt liigniiskes pinnases.

Veetaimede seas on nii alamaid taimi (näiteks vetikad) kui ka kõrgemaid taimi.

Veetaimed jagunevad:

Kaldataimed- kasvavad kallaste ääres ja nende juured kinnituvad veekogu põhja ning suurem osa taimest on vee pinnast kõrgemal. N: hundinui ja pilliroog.

Ujulehtedega taimed- ümarate lehtedega, mille juured kinnituvad vee põhja, varred pikad ja painduvad. N: vesiroos ja vesikupp

Veesisesed taimed: pikas ja elastsed taimed, mis kasvavad vee sees.

Ujuvad taimed: juured ei ulatu põhja, lehed ulatuvad vee pinnale.

Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:

Veeloomad

Veeloomad on kohanenud eluks vees. Veeloomade kehaehitus (voolujooneline) on sobiv eluks vees. Vees liikumiseks on neil loivad, uimed või ujunahkadega jalad. Nad on head sukeldujad ja saavad oma toitu veest. Vees elavad imetajad, kalad, kahepaiksed, putukad ja paljud teised. Enamik neist suudab hingata vees olevat hapnikku.

Hüljes

Hüljestel on jäsemete asemel loivad. Esiloivad on suhteliselt lühikesed, tagaloivad ei paindu pöialiigeste kohalt ette. Loivad on varustatud tugevate küünistega. Hüljestel pole kõrvalesti, selle asemel on kõrvaava. Sukeldumise ajal on lisaks kõrvaavale suletud ka ninaava. Hülged toituvad kaladest ja veeselgrootuist, Toitu otsides võivad sukelduda kuni 100 m sügavusele. Vee all võivad olla kuni 15 minutit. Külmunud veekogus hoiavad lahti nn hingamisauke. Hülged magavad veepinnal hõljudes, kividel või kuival maal lesides.