VEEIMETAJAD

Elu vees nõuab loomadelt mitmeid kohastumisi, näiteks hea ujumis- ja sukeldumisoskus. Paljude veeimetajate keha on voolujooneline, neil on ujulestad, nad sulgevad sukeldumisel nina- ja kõrvaavad ning kasutavad saba tüürina, nende karv ei lase vett läbi. Kuidas veeimetajad hingavad? Kõik imetajad hingavad kopsudega. Neil on suur kopsumaht ning nad käivad veepinnal hingamas. Näiteks kobras, saarmas ja ondatra. Rotist on ondatra suurem, kuid koprast ikka väga palju väiksem. Ondatra on meil võõrliik, kes pärineb Põhja-Ameerikast. Kobras on ööloom, kes tegutseb enamasti hämaras ja päris pimedas

Hülgel on lisaks veel jäsemed muutunud loibadeks ja kaitseks jahtumise eest on tal paks nahaalune rasvakiht. Nad veedavad enamuse oma elust vees. Hingamas käivad nad veepinnal. Kuna neil on suur kopsumaht, saavad nad kaua vee all olla. Keha on hülgel voolujooneline. Pojad sünnivad hülgetel jääle. Valge karva tõttu jäävad nad jää ja lume taustal nähtamatuks. Randal ehk randalhüljes on kõige ulatuslikuma levikualaga loivaline hülglaste sugukonnast.

Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:

Loivalised on loibadega veeimetajad. Loivalistel on ruljas keha ja paks rasvapolster. Sigivad maismaal või jääl, toituvad vees. Loivaliste hulka kuuluvad hülglased, kõrvukhülglased ja morsklased. 8 liiki ja 7 alamliiki maailma punases raamatus. Hallhüljes ja viigerhüljes on looduskaitse II kategooria liigid.

TEST: