Vesi on läbipaistev, värvuseta, lõhnata ning maitseta. Kindlal kogusel veel on kindel ruumala ja vesi võtab anuma kuju, milles ta asub. Vesi voolab maakeral Maa külgetõmbejõu tõttu ning see voolamine on suunatud ülevalt alla. Voolu suuna ja kiiruse määrab ära maapinna kallakus.

Vesi

Vesi märgab.

Osad ained muudab vesi märjaks ehk märgab neid (näiteks puhas puit, klaas, kivi, muld jne). See on aluseks loodusnähtusele, kus vesi märgab väga peenikese toru materjali ja liigub mööda seda toru ülespoole (näiteks taimed saavad mullast niimoodi vett ja toitaineid). Rasvaseid või õliseid aineid (näiteks parafiin) vesi märjaks ei tee vaid jääb nendele kuulikestena püsima.

Vesi klaasil

Vee soojenemine ja jahtumine.

Külm vesi on raskem kui soe vesi, sest soojenemisel vesi paisub ja muutub hõredamaks. Jahtumisel tõmbub vesi kokku ja tiheneb ning muutub raskemaks. Kui vett soojendada altpoolt, algab vee ringlemine, kus alumised soojenenud kihid muutuvad kergemaks ning liiguvad üles, surudes ülemised raskemad kihid alla. Kui soojendada vett ülevalt poolt, siis vee ringlemist ei toimu ja alumised kihid jäävad ülemistest külmemateks. Ülalt jahtumisel aga vesi ringleb ja ülemised jahtunud ning raskemaks muutunud kihid laskuvad alla, surudes soojemad kihid üles. Alt jahtumisel ringlust ei toimu.

Ülesanne:

VEE OMADUSED Vali õiged vastusevariandid

Video. Voolav vesi:

Video. Külma ja sooja vee segunemine (punane soe ja sinine külm vesi):