Valgus ja nägemine
Nägemine on väga oluline, sest nägemise abil saab inimene ümbritsevast keskkonnast tulevast infost 90 protsenti. Täielikus pimeduses ei ole midagi näha – järelikult vajame nägemiseks valgust.
Nägemisaistingu tekkimiseks peab valgus langema meie silmas asuvatele valgustundlikele rakkudele. Rakkudes tekib valguse toimel keemilise reaktsiooni tõttu erutus, mis kandub nägemisnärvi kaudu ajju.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Romet Vaino. Looduskeskkonna kasutamine õppeprotsessis
Õpime tähti. G-täht
Liitmine 20 piires
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Ioonid
Rahvakalender lastele: KADRIPÄEV
Tundetarkus lastele. KURBUS
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Õpime tähti. T-täht
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
Kuidas ja miks saada Ameerika presidendiks?
Funktsioonid ja nende graafikud
Ratsionaalavaldised
Lahused
KEISRI UUED RÕIVAD. Muinasjutt kuulamiseks
Valgust on näha vaid siis, kui see meie silma levib. Mida rohkem valgusenergiat ajaühikus silma valgustundlikule rakule satub (ehk mida eredam on valgus), seda tugevam on rakkudes tekkiv erutus.
Valgusallikaid näeme seetõttu, et nad ise kiirgavad valgust, valgust mittekiirgavaid kehi näeme tänu sellele, et nad peegeldavad neile langevat valgusallikate valgust. Neid kohti kehal, mis peegeldavad rohkem valgust, näeme heledamana, kohti mis neelavad rohkem valgust aga tumedamatena. Sellist pinda, mis peegeldab peaaegu kogu temale langeva valguse näeme valgena, pinda, mis neelab peaaegu kogu temale langeva valguse aga mustana.
Kuidas loomad maailma näevad:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
