Vakuool
Vakuool on küll paljude ainuraksete vee-elurite ning taimerakkudes esinev membraaniga muust tsütoplasmast eristuv osa, ent kuna see pole tavaline organell, nimetatakse seda organoidiks («-oid»-lõpp tähistab eesti keeles millegi sarnast). Parasiitsetel protistidel vakuoole pole. Küll aga esinevad pisikesed vakuoolid ka looma- ja seenerakkudes, samas kui taimerakkudes hõlmavad need sageli suurema osa raku sisust.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpime tähti. M-täht
KEISRI UUED RÕIVAD. Muinasjutt kuulamiseks
Segame värve!
HANS JA GRETE. Muinasjutt kuulamiseks
Romet Vaino. Looduskeskkonna kasutamine õppeprotsessis
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
xy-koordinaatsüsteem
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
Õpime tähti. A-täht
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Kell ja kellaaeg
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Tundetarkus lastele. RÕÕM
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Ruumilised kujundid
Kui taimevakuoolid on peamiselt vedelike ja taimemahlade panipaigaks, siis ainuraksete elurite rakkudes on valuoolidel seedeorgani ülesanded. Ühtlasi on need seotud osmootse rõhu reguleerimise ja jääkainete eritusega.
Ainuraksetel ilmub see membraaniga ümbritsetud põieke perioodiliselt tsütoplasmasse ja täitub vedelikuga. Kui vakuool tekib rakumembraani lähistel, haarab see väliskeskkonnast toitaineid või toiduosakesi ja liigub raku tsütoplasmas vabalt ringi. Vakuoolis asuvad toitained imenduvad läbi membraani. Selliseid vakuoole nimetatakse ainuraksetel ka toitekublikutes. Teisalt võivad tekkida ka nn tuikekublikud, kus vakuooli sisse imatakse organismi elutegevuse jääkaineid. Lõpuks tühjeneb täitunud vakuool väliskeskkonda. Et rakus peab osmootne rõhk olema suurem kui väliskeskkonnas, raskendab soolane vesi kublikute teket, mistõttu merevees elavate elurite rakkudes vakuoole pole.
Mõningatel bakteritel esinevad ka gaasivakuoolid.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!