UMBROHUD JA KAHJURID

Umbrohud

Paljud umbrohu- ja kahjuriliigid elavad nii põllul kui aias. Umbrohtudest lahtisaamiseks kasutatakse mürke, kündmist, äestamist ja rohimist.

Paljude umbrohtude seemned idanevad siis, kui põllule on külvatud esimesed kultuurtaimed ning osa tärkab alles pärast esimest umbrohutõrjet. Aja jooksul on umbrohud maaharimisega kohanenud ning hakanud kasvatama rohkem seemneid, mis on kauem idanemisvõimelised. Aedades on levinud umbrohtudeks naat ja nõges. Samas on mõned umbrohud ka ravim-või toidutaimed. Näiteks nõges on väga vitamiinirikas, võilillest saab teha salatit ja tema juurest kohvi.

Kultuurtaimedest toituvad loomad

Nii aias kui põllul on loomade esimeseks toiduvalikuks kultuurtaimed. Taimtoidulisi putukaid leidub nii aias kui põllul, kuid väikeseid loomi võib mitmekesisema toiduvaliku tõttu kohata aias rohkem. Kahjuriteks peetakse loomaliike, kes söövad samasid taimi, mida inimene isegi tahab kasutada. Kahjuriteks on paljud selgrootud, näiteks ussisarnased putukavastsed, teod, nälkjad.

Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:

Jäätmed pole kõigest prügi

alates 3.90 €

5. klass, 6. klass, 7. klass, Loodusõpetus

Loodusõpetuse tööraamat 4. klassile

6.90€

4. klass, Loodusõpetus

Kõige sagedamini esinevad kahjurid on lehetäid, kes imevad taimemahla ning võivad taimed kiiresti ära kuivatada. Sellise “tegevuse” tagajärjel lehed kolletuvad, keerduvad, närtsivad, võrsed ja pungad deformeeruvad. Röövtoidulised putukad aga söövad lehetäisid ning inimesed on õppinud selliseid putukaid enda kasuks tarvitama. Näiteks lehetäide vaenlasteks on kiilassilm ja lepatriinu ning nende vastsed. Lehetäi asetseb tavaliselt lehe tagapoolel või katab tihedalt terve taime varre ja sellepärast polegi teda kohe lihtne märgata.

TEST: