TUGI- JA LIIKUMISELUNDID

Tugi- ja liikumiselunditeks on luud ja lihased.

Luustik

Inimese keha toetavad ja kaitsevad luud ning kõik luud kokku moodustavad luustiku. Näiteks kolju kaitseb peaaju, roided südant ja kopse, vaagen kõhus olevaid elundeid ning selgroog seljaaju. Selgroogu nimetatakse lülisambaks ja see on inimese luustiku keskne osa. Luud koosnevad elusatest luurakkudest ja kaltsiumisooladest. Viimased annavadki luule tugevuse ja kaltsiumi leidub näiteks piimas, juustus ja kapsas. Luude sisse ulatuvad veresooned ja närvid. Närvid annavad luule tundlikkuse ning hapnikku ja toitaineid saavad luud vere kaudu. Luud kasvavad suuremaks luurakkude jagunemise teel ning sel viisil kasvavad kokku ka murtud luud. Kõhr on luust paindlikum kude, millest koosneb näiteks vastsündinu luustik. Täiskasvanul moodustuvad tugevad luud, mis ei paindu, kuid luude kokkupuutekohtades asuvad liikuvad liigesed. Liigesed liiguvad lihaste abil.

Inimese luustik

Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:

Lihased

Lihased kinnituvad luudele kõõluste abil ning alluvad inimese tahtele. Lihased annavad ka inimese kehale kuju. Südame, veresoonete ümber ja seedeelundites asuvad lihased aga ei allu tahtele ning töötavad inimese soovist olenemata. Süda pumpab verd kehas ringi ööpäevaringselt, mao lihaste töö tulemusena liigub toit maos ringi, soolte lihaste tulemusel liigub toit sooltes ringi. Inimesel on kokku 650 lihast.

Luukude muutub pidevalt ja on kõige arenenum lapse- ja noorukieas. Et luud oleks tugevad, tuleb õigesti toituda ja liikuda. Väga oluline on D-vitamiin, mida leidub võis, margariinis, juustus, munakollases, rasvases kalas, piimas, maksas ning mida saab ka päikeselt. D-vitamiini on vaja, et keha suudaks kaltsiumi omastada. Luude tugevust mõjutavad ka liikumine, eluviis ja geenid. Geenid on juba sündides kaasa antud ning seda muuta ei saa. Liikumine arendab lihaseid ning arendab tasakaalu säilitamist.