Tõus ja mõõn

Mis põhjustab meretaseme tõusu ja langust? Veetase muutub kõigil rannikutel, mõnes kohas on see vaevumärgatav (Eestis), kusagil aga muutub sadu meetreid. Veetaseme muutusel on kindel ööpäevane rütm, neid nimetatakse loodeteks ehk tõusuks ja mõõnaks. Selle põhjustajaks on peamiselt Maa ja Kuu vastastikune külgetõmbejõud.

Loodete kordumine on tingitud maakera pöörlemisest ümber oma telje, kord on üks külg pööratud Kuu poole, siis teine. Kuu tõmbab veemassi enda poole, tekib tõus. Teisel küljel tekib samal ajal pöörlemise tõttu samuti tõus. Kuu tiirleb ümber Maa ja tõusulaine järgneb Kuule, see toimub iga 6 tunni tagant ning seega on ööpäevas 2 tõusu ja 2 mõõna. Kuu loomise ja täiskuu ajal, siis kui Päike, Kuu ja Maa on ühel joonel, toimub kaks maksimaalset tõusu ja mõõna, seega need nähtused on kaks korda kuus.

Tõusu ja mõõna tekkimise joonis

Veel selgitusi: Looded

Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:

Kus saame näha tõusu ja mõõna? Tavaliselt on tõusu ja mõõna veetaseme vahe mõni meeter, nt Norra rannikul. Sisemeredes on aga looded vähe märgatavad, sest veetase kõigub mõned sentimeetrid. Kõige paremini on tõus ja mõõn jälgitavad jõgede lehtersuudmetes või sügaval mandris asuvates lahtedes, mis on hästi ookeanidega ühendatud. Fundy laht Põhja-Ameerikas Atlandi ookeani rannikul või Šelihhovi laht Ohhoota meres Kirde-Aasias. Suurimad tõusulained on Amazonase jões, mis võivad ulatuda 4-5 meetrini, pannes jõe vastupidi voolama.

Näited tõusu ja mõõna kohta:

Kuidas looded inimese elu mõjutavad? Mõõna tõttu ei saa mõneski sadamas laevad randuda, peavad ootama tõusu reidil. Mõõna ajal saab koguda rannikumeres elavaid loomi, nt karpe ja krabisid toiduks, tühje limuste kodasid müügiks jne. Tõus ja mõõn liigutavad põhjasetteid, sadamate ehitajad peavad sellega arvestama. Loodete energiat saab kasutada elektri tootmiseks, nt Norra, Kanada, UK.