Rangelt oli keelatud ketramine. Sellel päeval käisid paljudes Euroopa maades ringi kuningad, kroonid peas. 19. sajandil ja 20. sajandi alguses on meil noormehed käinud külapidi mune korjamas, samuti ristilapsed ristivanematelt neid saamas. Kõige levinum lihavõttega seotud tava Euroopa maades ja ka Eestis on munade värvimine, kinkimine ja söömine. Tooreid mune sokutati neile munakorjajatele, kes ei meeldinud või kellega oli mingi vimm Keelatud oli kolistamine ja paugutamine kodu lähedal, puudelõhkumine, samuti pesupesemine – see meelitaks pikset ligi. Kanamuna pandi laudaläve alla või karjatee peale või visati üle karja – kui see puruneb, on karta karjakahju. Põhja- ja Kesk-Eestis tähistati seda päeva lauahüppamisega, mis oli noorte ja laste virtuoosne ettevõtmine. Kõike oli kerge ära nõiduda ja kahjustada. Keedeti rituaalseid toite, nagu (tangu)putru ja sealiha, ning valmistati küünlaid. Kaasas kanti teivast tähega ja laternat. Laialt levinud uskumuse kohaselt on see päev, mil päike varahommikul tõustes taevas tantsib. Usuti, et kui hoida lihavõttemuna seitse aastat, siis muutub munakollane helendavaks ja muna läbipaistvaks. Peamised tegevused olid sel päeval seotud ennetava maagiaga, et tagada karja tervis, loomade kojutulek ja sigimine Vanematest maagilistest tavadest oli Kirde-Eestis 19. sajandil kasutusel künnihärgade sarvede kõrvetamine, et härjad / nende sarved oleksid kündmisel tugevad. Ka visati muna üle karja. Sel päeval on olnud sajandite vältel palju vabas õhus pidutsemist ja ringiliikumist. Päev tähistas Jeesuse Kristuse surnust ülestõusmist. Lõuna-Eestis algas siis kiikumisaeg. Kiikumisel oli varem maagiline tähendus ja seetõttu ka kindel algus ja lõpp. 19. sajandil keelati naistel esimesena külla minna, sest see tõi ebaõnne. Lääne-Eestis oli kombeks lõbutsemine, külastamine ja maskeeritult perest peresse käimine kõige enam karu või kure kujul. Keelatud oli võrgukudumine (sead lõhuvad ära), ketramine ja õmblemine (seal hakkab pea ringi käima või torgid sead pimedaks). Laialt tuntud uskumuse järgi muutuvat selle püha ajal vesi minutiks magusaks, otsekui oleks sinna suhkrut pandud. Päikesetõusueelne silmapesemine tagas tervise ja virkuse. Eestis ja saksakeelsetes maades peidab lihavõttejänes öösel mune aeda (ka majja, korterisse või rõdule) ja lapsed otsivad need üles. See on päev, kui räägitakse naiste muredest ja probleemidest. Urbepäeval ja lihavõtte ajal viidi õigeusu kirikusse õnnistamiseks pajuurbi, millega hiljem koduseid urviti. Kanadel on kombeks sellel päeval ainult värvilisi mune muneda. Asteekidel algas sel päeval pidustustega uus aasta