vallatut mahlasele sest poisiohtu pintslitega mustaverd kuldsed kümneid suvel kõige suurem terane kehvavõitu soojaga suusatatakse kivikõva loodus sulle üliandekal kasvatame viiendale põge­nesid piilusime puhtaid lihtsaid emased seitseteist elas ära joonista ei varja sulle murelikke lahkele valget ühele neljandat see liivaseid oli näinud külmaks läbimärjas surmtõsistele tibatillukest majakõrgune veidram Mariga parem julgetele laulupeol ajakirjades kuusnurkset