Haavleid kõik maailm täis, kütti pole kusagil?

Mees kaheteistkümne näoga?

Tuhat lippu toa peal, sada lippu sauna peal, hõbelipp õue peal?

Pikem kui kirikutorn, peenem kui karjavits?

Liigeldi ja loogeldi, aasast läbi allapoole?

Ilma jaluta käib, ilma tiivuta lendab?

Helmeid täis heinamaa, noppima ei lähe ükski?

Laut lambaid täis, kerapeaga oinas keskel?

Mõõdupuu üle metsa?

Õues mäena, toas veena?

Karu tõusis pahnast, karvu kõik maailm täis?

Ühel emal seitse last?

Liivatera ei kanna, maja kannab?

Siidilõngaste seotud, kuldlõngast kootud, istub ilma ääre peal?

Jookseb ööd ja päevad läbi, ära ei väsi iialgi?

Hobu hirnub Hiiumaal, hääl kuulda meie maal?

Igavene tünnikene, pooleaastane kaanekene?

Soomemaal raiutakse puid, laastud lendavad siia?

Vana vakk, uus kaas?

Veest lukk, puust võti?

Noorik nutab nurga taga?

Eit pühib toa taga, tolm keerutab ukse ees?

Pole merd, pole maad, laevad ei uju, käia ei saa?

Sõidan, sõidan — jälgi ei jää, lõikan, lõikan — verd ei tule?

Kõrvuta kuulen, keeleta kostan?

Hobu ohjata, mees piitsata, tee tolmuta?

Mees ehitab kirveta silla?

Üks tamm, kaksteist haru, igas harus neli linnupesa, igas pesas seitse muna?

Org täis, mägi täis, aga peosse ei saa?

Mujal maal pannakse hobust ette, siiamaale paistab look?