Ilmub esimene tiitellehega eestikeelne aabits “ABD ehk Luggemise Ramat Lastele”, mille autoriks on Lüganuse pastor Otto Wilhelm Masing.

Tallinnas Oleviste kiriku juures tegutsenud ladinakool muudetakse kolmeastmeliseks triviaalkooliks, kust võrsuvad esimesed haritlased (Johann Koell, Hans Susi, Balthasar Russow jt), kes hakkavad looma eestikeelset kirikukirjasõna ja rajama eestikeelset kooliõpetust.

Asutati Eesti vanim tegutsev kool (Gustav Adolfi Gümnaasium).

Asutatakse Tallinnas Kalamaja kiriku juures kool eestlaste, rootslaste ja soomlaste lastele.

Piiskop Johann Kievel asutab Saaremaal Rostockist kutsutud õpetajaga ladinakeelse triviaalkooli, kuhu võetakse ka talupojalapsi.

B.G.Forselius võtab oma seminari abiõpetajatena tööle kaks esimest talupojaseisusest palgalist eesti koolmeistrit, kes on …

Avataks Miina Härma Gümnaasium, mis on esimese eestikeelse keskkoolina asutatud gümnaasium.

Narvas asutatakse ladinakeelset lugemist ja kirjutamist ning rehkendamist õpetav linnakool, mille esimeseks koolmeistriks saab Simon Schoneberg.

Pärnus ja Tartus avatakse esimesed ladinakeelsed toomkoolid.

1542 võtab Tallinna raad vastu otsuse, et vaesed kodutud poisid, kes linna peal jooksevad, …

Avatakse Tartu Ülikool – Academia Gustaviana filosoofia-, usu-, õigus- ja arstiteaduskonnaga.

Saksa hernhuutlane Michael Petersen asutab esimese kooli Vormsi saarel, kus peatselt õpib …

Tallinnasse jõuavad esimesed trükitud raamatud – piiblid, psaltrid, kaanonid.

„Obzor estljandskoi gubernii” teatab seisuga 1.jaanuar 1905 on Eestimaa kubermangus …

1662 töötas Viljandis kool, mille kulud kaeti elanikelt võetava …

Esimene teade aabitsast Tallinnas.

Petseri kloostri abt Kornelius asub koole asutama Ugarevas, Tabinas ja Vastseliinas.

B.G.Forselius külastab oma õpilaste Ignatsi Jaagu ja Pakri Hansuga …

Ilmub esimene eestikeelne matemaatika õpik.

Rootsi kuningas Sigismund III lubab Rakvere linnal võtta ametisse koolmeister, kellele nähakse ette aastapalgaks …

Kirikuõpetaja Isaacus Mariestadius Hasselblatt rajas Noarootsis esimese Põhja-Eesti talurahvakooli.

Liivimaa maapäev kohustab vaimulikke õpetama talurahvale ristiusu algeid.

Wittenbergis Hans Luffti trükikojas valmib kakskeelne (alamsaksa ja eesti keelne) katekismus, mis on esimeseks eesti keelse raamatu trükiseks.

Tallinnas hakkab pidama Pühavaimu kiriku pastor Georg Müller eesti kooli.

Tallinna toomkiriku juurde asutatakse kool.

Virumaal vangistatakse Johannese nimeline poiss ja saadetakse õppima Segebergi kloostrisse. Hiljem saab temast Liivimaal Holmi kihelkonnas preester.

Tallinna linnavalitsus ehitab kooli Pikale tänavale.

Esimene teade, et rahvakooliõpetaja Eestis on naine.

1543 asutatakse Tallinnas Tsistertslaste Püha Mihkli kloostri hoonetes …