1662 töötas Viljandis kool, mille kulud kaeti elanikelt võetava …

Liivimaa maapäev kohustab vaimulikke õpetama talurahvale ristiusu algeid.

Virumaal vangistatakse Johannese nimeline poiss ja saadetakse õppima Segebergi kloostrisse. Hiljem saab temast Liivimaal Holmi kihelkonnas preester.

Rootsi kuningas Sigismund III lubab Rakvere linnal võtta ametisse koolmeister, kellele nähakse ette aastapalgaks …

B.G.Forselius külastab oma õpilaste Ignatsi Jaagu ja Pakri Hansuga …

Esimene teade, et rahvakooliõpetaja Eestis on naine.

1543 asutatakse Tallinnas Tsistertslaste Püha Mihkli kloostri hoonetes …

Esimene teade aabitsast Tallinnas.

Avatakse Tartu Ülikool – Academia Gustaviana filosoofia-, usu-, õigus- ja arstiteaduskonnaga.

1542 võtab Tallinna raad vastu otsuse, et vaesed kodutud poisid, kes linna peal jooksevad, …

Asutatakse Tallinnas Kalamaja kiriku juures kool eestlaste, rootslaste ja soomlaste lastele.

Narvas asutatakse ladinakeelset lugemist ja kirjutamist ning rehkendamist õpetav linnakool, mille esimeseks koolmeistriks saab Simon Schoneberg.

Tallinna toomkiriku juurde asutatakse kool.

Kirikuõpetaja Isaacus Mariestadius Hasselblatt rajas Noarootsis esimese Põhja-Eesti talurahvakooli.

Avataks Miina Härma Gümnaasium, mis on esimese eestikeelse keskkoolina asutatud gümnaasium.

Asutati Eesti vanim tegutsev kool (Gustav Adolfi Gümnaasium).

Tallinna linnavalitsus ehitab kooli Pikale tänavale.

Wittenbergis Hans Luffti trükikojas valmib kakskeelne (alamsaksa ja eesti keelne) katekismus, mis on esimeseks eesti keelse raamatu trükiseks.

Ilmub esimene tiitellehega eestikeelne aabits “ABD ehk Luggemise Ramat Lastele”, mille autoriks on Lüganuse pastor Otto Wilhelm Masing.

„Obzor estljandskoi gubernii” teatab seisuga 1.jaanuar 1905 on Eestimaa kubermangus …

Ilmub esimene eestikeelne matemaatika õpik.

Tallinnasse jõuavad esimesed trükitud raamatud – piiblid, psaltrid, kaanonid.

Petseri kloostri abt Kornelius asub koole asutama Ugarevas, Tabinas ja Vastseliinas.

Tallinnas Oleviste kiriku juures tegutsenud ladinakool muudetakse kolmeastmeliseks triviaalkooliks, kust võrsuvad esimesed haritlased (Johann Koell, Hans Susi, Balthasar Russow jt), kes hakkavad looma eestikeelset kirikukirjasõna ja rajama eestikeelset kooliõpetust.

B.G.Forselius võtab oma seminari abiõpetajatena tööle kaks esimest talupojaseisusest palgalist eesti koolmeistrit, kes on …

Pärnus ja Tartus avatakse esimesed ladinakeelsed toomkoolid.

Tallinnas hakkab pidama Pühavaimu kiriku pastor Georg Müller eesti kooli.

Saksa hernhuutlane Michael Petersen asutab esimese kooli Vormsi saarel, kus peatselt õpib …

Piiskop Johann Kievel asutab Saaremaal Rostockist kutsutud õpetajaga ladinakeelse triviaalkooli, kuhu võetakse ka talupojalapsi.