Tegusõnad on tüüpjuhul pöördes, ajas, kõneviisis, tegumoes ja kõneliigis muutuvad sõnad, mis väljendavad tegevust ja esinevad lauses öeldisena. Nt Ta elab Pärnus. Nad sõitsid suveks maale.

Vormiliselt jagunevad tegusõnad liht-, liit-, ühend– ja väljendtegu­sõnadeks.

Lihttegusõnad on tegusõnad, mis koosnevad ühest (liht- või tule­tatud) tüvest, nt

• elama,
• õppima,
• kasvama,
• kasvatama,
• koosnema,
• põge­nema,
• varjama,
• varjuma,
• logelema.

Liittegusõnad on tegusõnad, mis koosnevad kahest tüvest, mis moodustavad liitsõna, nt

• alakoormama,
• siirdistutama,
• rist­küsitlema,
• külmsuitsutama.

Liittegusõnade osade järjekord säilib lauses alati muutumatul kujul ja need osad kirjutatakse omavahel alati kokku:

• Ta alakoormas,
• siirdistutas,
• ristküsitles,
• külmsuitsutas.

Liittegusõnu on eesti keeles suhteliselt vähe.

Ühendtegusõnad on tegusõnad, mis koosnevad tegelikult kahest sõnast: tegusõnast ja selle tähendust muutvast abimäärsõnast, nt

• alla andma,
• maha magama,
• otsa saama,
• üle elama

Mõned sõnade ühendid võivad esineda nii liit- kui ühendtegusõnana, nt

• ülehindama ja üle hindama
• taas­avas­tama ja taas avastama.

Vrd

• Poiss ülehindas oma võimeid – Poiss hindas oma võimeid üle.
• Tema luule taasavastati alles saja aasta pärast – Tema luule avastati taas alles saja aasta pärast.

Väljendtegusõnad koosnevad samuti kahest sõnast: tegusõnast ja noomeni- või pronoomenivormist, nt

• silma hakkama,
• jalga laskma,
• korrale kutsuma,
• kindlaks tegema,
• omaks võtma.

Mõned väljend­tegu­sõnad võivad hõlmata ka mitut käändsõnavormi, nt

• ajast ja arust olema,
• ühist keelt leidma.

Nii ühend- kui väljendtegusõna osade omavaheline järjekord võib lauses muutuda:

• Ta andis alla – Ta oli alla andnud.
• Ta magas maha – maha magades.
• See hakkas silma – silma hakata.
• Ta lasi jalga – Ta oli jalga lasknud.
• Nad leidsid ühise keele – ühist keelt leida.

Nii ühend- kui väljendtegusõna osade vahele võib sattuda ka teisi sõnu

• Ta sai õnnetult otsa.
• Tüdruk elas ema kaotust raskesti üle.
• Kutsuge see märatseja ometi korrale!

Ühend- ja väljendtegusõnu võiks nende oma­duste põhjal pidada pigem sõnade ühendiks kui üheks sõnaks. Ühend- ja väljendtegusõna pidamist üheks sõnaks toetab aga see, et kui nende tegusõnade kesksõna vormi kasutatakse täiendina, võib (kaheosalise) ühend- ja väljendtegusõna osad kokku kirjutada, nt

• allaandnud sõdur,
• mahamagatud aastad,
• silmahakkav erinevus,
• jalga­lasknud poisiklutt.

Kokkukirjutamine pole siiski kohustuslik, vrd

• alla andnud sõdur.

TESTID:

Tegusõna vormid. Vali õiged vastused

Tegusõnad. Tegusõna vormid. Vali sõna õige vorm

Tegusõnad. Leia lihttegusõnad

Tegusõnad. Kas ühendtegusõna või väljendtegusõna?

Allikas: Tegusõnad