TASANDIKUD
Maismaal on mägiste alade kõrval ka palju tasaseid alasid, mida nimetatakse tasandikeks. Tasandikke omakorda saab kõrguse järgi jaotada: kui kõrgus merepinnast on alla 200 meetri, siis see ala on madalik. Suured madalikud on rannikutel või jõgede suudmetes, nt Amazonase madalik.
Eestis näiteks Emajõe ümbruse madalik:
Madalikele on tuul ja vesi palju setteid kandnud, kuid need võivad olla ka vajuvad alad. Maakoor on pidevad liikumises ning madalad alad võivad tulevikus hakata ka kerkima.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Ruutvõrrand
Õpime tähti. Ä-täht.
Ratsionaalavaldised
Kuidas ja miks saada Ameerika presidendiks?
Numbrilised seosed
Toivo Niiberg. Õpetaja positiivne enesekehtestamine lapsevanemaga
Jäätmed pole kõigest prügi
Õpime tähti. V-täht
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Õpime tähti. A-täht
Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa
Õpime tähti. J-täht
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Eesti keele grammatika kordamine 8. klassile
Täis- ja kaashäälikuühend
Häälikute pikkused
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
Lubjakiviplatood on kujunenud sadu miljoneid aastaid merepõhjas, samuti on tekkinud peentest setetest liivakivid. Praeguseks on need alad kerkinud maailmamere pinnast kõrgemale.
Eestis on Ontikal lubjakivi pankrannik:
ja Taevaskojas liivakivi paljandid:
Kesk-Doonau madalik Ungaris oli kunagi Thetise ookeani põhi.
Maailmas on kohti, mis aga on merepinnast madalamad, neid nimetatakse alamikeks. Kaartidel tähistatakse alamike kõrgust miinusmärgiga.
Nt Kaspia alamik on maailmamere pinnast 28 m allpool.
Surnumere ümbrus aga on umbes 400 m allpool maailmamere taset.
Tasandik võib kujuneda ka alal, mis enne oli kõrge, kuid on madalamaks kulunud. Tasaseks kulunud ala võib olla platoo ehk lavamaa, nt Harju lavamaa, mida piirab Põhja-Eesti klint.
Merepinnast mitmesaja meetri kõrgusele kerkiv tasane ala on kiltmaa, nt Sahara kõrb asub kiltmaal, Hiinas asub Tiibeti kiltmaa.
Tasandikel on elu lihtsam korraldada kui mägedes. Laiad tasased alad võimaldavad maad harida ja põldu pidada, laiad jõed on laevatatavad. Nisukasvatus Kanadas:
Ka leidub neis piirkondades settelisi maavarasid, soola, sütt, maagaasi, naftat.
Olenevalt kliimast kasvatatakse erinevaid kultuurtaimi ja peetakse koduloomi. Nt tundras põhjapõdrakasvatus, rohtlas teraviljakasvatus.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!