TÄHISED JA MÕÕTÜHIKUD

Füüsikalisi suurusi tähistatase erinevatest tähestikest pärit sümbolitega ning need kirjutatakse kaldkirjas. Mõõtühikud esitatakse samuti sümbolitega kuid püstkirjas.

Näide: m=5 kg. See tähendab, et millegi mass on 5 kg ning m on massi sümbol (kaldkirjas) ja 5 kg on massi ühik (püstkirjas)

Seaduspärasusi kirjeldatakse valemiste abil. Valem on sümbolitega kirja pandud lause. Näiteks saab kirjutada lause „Kiirus on teepikkus,mille keha läbib ühes ajaühikus“ valmi kujul järgmiselt:

v=s/t, kus v on kiiruse sümbol, s teepikkuse sümbol ja t kirjeldab aega. Kiiruse ühikuks on 1 m/s.

SI-süsteem

Rahvusvaheliste suhete tihedamaks muutumise tõttu oli vaja erinevate riikide mõõtühikute süsteeme ühtlustada ning nii loodi 19.saj. keskel Pariisis ühtne mõõtühikutesüsteem, mis sisaldas kolme füüsikalist suurust: pikkus, mass ja aeg. Sel viisil tekkis rahvusvaheliselt tunnustatud SI mõõtühikute süsteem, mis on kasutusel Eestis ja enamuses maailma riikides. SI-süsteemi aluseks on põhiühikud, mida on kokku seitse (aja jooksul lisandus esialgsele kolmele veel neli). Teisi selles süsteemis kasutatavaid ühikuid nimetatakse tuletatud ühikuteks.

Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:

SI-süsteemi põhiühikud:

Füüsikaline suurus	Suuruse sümbol	Ühik	Ühiku sümbol
Pikkus	l;s	meeter	m
Mass	m	kilogramm	kg
Aeg	t	sekund	s
Voolutugevus	I	amper	A
Temperatuur	T	kelvin	K
Aine kogus	n	mool	mol
Valguse intensiivsus	I_v	kandela	cd

Mõõtühikute eesliited

Tihti võib juhtuda, et põhiühikutes väljendatud suuruse väärtus on arvuliselt kas väga suur või väga väike. Seetõttu on kasutusele võetud ühikute kordset ehk kümne astet tähistavad mõõtühikute eesliited. Kordne näitab mitu korda on mõõt suurem põhiühikust.

Eesliide	Lühend	10 aste	Kordne
piko-	p	10^-12	0,000 000 000 001
nano-	n	10^-9	0,000 000 001
mikro-	μ	10^-6	0,000 001
milli-	m	10^-3	0,001
senti-	c	10^-2	0,01
detsi-	d	10^-1	0,1
kilo-	k	10³	1 000
mega-	M	10⁶	1 000 000
giga-	G	10⁹	1 000 000 000
tera-	T	10¹²	1 000 000 000 000

Füüsikalisi arvutusi tehes tuleb jälgida, et ühikud oleksid ühesugused. Kui nad aga seda pole, siis tuleb nad ühesuguseks teisendada.

Näide: Kui palju kaalub kott, milles on 300g leib, 2kg jogurtit, 0,5kg mandariine, 200g šokolaad ja kolm 20g nätsupakki. Tühi kott kaalub 30g.

1. Tuleb vaadata üle esitatud mõõtühikud ja otsustada, kas on mõttekam teisendada kõik kilogrammideks või siis grammideks. Kuna rohkem on antud asju grammides, siis teisendame kilogrammid grammideks:
0,5kg= 0,5*103g= 500g (saime mandariinide kaalu grammides)
2kg= 2*103g= 2000g (jogurti kaal grammides)

2. Liidame kokku kõikide asjade kaalu:
300+2000+500+200+3*20+30= 3090g ehk 3090*10-3 kg= 3,09kg

Kümnendsüsteem ei kehti kõigi mõõtühikute korral. Näiteks kehtib aja puhul kuuekümnendiksüsteem, sest minutis on 60 sekundit (mitte sada), tunnis on 60 minutit. Kuna aga aastas on 12 kuud, siis kehtib sel juhul kaheteistkümnendsüsteem. Infoühikute puhul kasutatakse binaar- ehk kahendsüsteemi, kuna kasutatakse ainult kahe numbri (1 ja 0) kombinatsioone.

Konstantideks nimetatakse suurusi, mida pole vaja mõõta, kuna nad ei muutu. Konstantidel on kindlad sümbolid ja füüsikas tähistatakse neid kaldkirjas. Konstantideks on näiteks matemaatiline konstant pii ja valguse kiirus vaakumis (c=299 792 458 m/s)