Täheteadus

Juba väga ammustel aegadel tegeleti tähtede vaatlemisega ning neid joonistati koopaseintele. Arvati, et taevakehad on jumalad ja vaimud ning nende liikumise järgi ennustati ilmaolusid. Päikese ja Kuu liikumise järgi peeti arvestust ööpäevade, kuude ja aastate üle.

Sõna „astronoomia“ tuleneb kreekakeelsetest sõnadest „aster“ (täht) ja „nomos“ (seadus). Astronoomid ehk täheteadlased uurivad taevakehade liikumist, ehitust ja arengut. Sõna „astroloogia“ tuleneb kreekakeelsetest sõnadest „aster“ (täht) ja „logos“ (sõna). Astroloogid ehk tähetargad uurivad seda, kuidas võiks taevakehade asukoht mõjutada inimeste käitumist ja elu ning koostavad horoskoope. Astronoomia on teadus, sest teadlaste uurimistulemusi on võimalik kontrollida. Astroloogia seevastu on võltsteadus, sest horoskoopide paikapidavus on juhuslik.

Maailmaruumi uurimise seadmed

Pikksilm leiutati 17.saj.  ning see oli esimene kujutisi suurendav vaatlusseade.

Pikksilm

Binokkel on kahest pikksilmast koosnev seade, millega on võimalik üsna kaugele vaadata. Binoklile on kirjutatud, mitu korda ta suurendab ning kui suur on binokli ava.

Binokkel

Teleskoop on seade, millega saab vaadata väga kaugeid taevakehasid. Teleskoop leiutati 1608.a. Hollandis. Seda täiustas astronoomia rajaja Galileo Galilei (1564-1642).

Teleskoop

Kosmoseteleskoop on seade kosmoses vaatlemiseks, millega saab pildistada taevakehasid, määrata temperatuuri, tähtede masse ja läbimõõte. Esimesed kosmoseteleskoobid viidi kosmosesse 1960. aastate lõpus.

Hubble’i kosmoseteleskoop

Astronoomilisi vaatlusi tehakse teadusasutustes, mida nimetatakse observatooriumideks. Tõraveres asub Tartu observatoorium, mille eelkäijaks oli Tartu tähetorn. Tartu observatooriumis arendatakse teleskoope, uuritakse tähti ja galaktikaid ning jälgitakse taimkatet ja atmosfääri.

Tartu Observatoorium linnulennult

Vaade planeetidele läbi teleskoobi:

Inimene kosmoses

Esimene inimene kosmoses oli Nõukogude Liidu kosmonaut Juri Gagarin, kes tegi 1961.a. kosmoselaev Vostok 1-ga tiiru ümber Maa. Skafander on kosmonaudi kaitseriietus, mis kaitseb teda päikesekiirguse, temperatuuri kõikumise ja hapnnikupuuduse eest.

Juri Gagarin (1934-1968)

Eestis töötanud maailmakuulsad astronoomid

Friedrich Georg Wilhelm Struve (15.04.1793 – 23.11.1864) – Sündis Saksamaal. On oluline, kuna määras teise tähe kauguse Päikesesüsteemist. 1824.a. paigaldati tema juhtimisel Tartu tähetorni maailma esimene pöörlevale alusele paigaldatud teleskoop. Struve järgi on nime saanud mägi Antarktikas.

Bernhard Schmidt (11.04.1879 – 1.12.1935) – Sündis Naissaarel. Leiutas 1930.a. teleskoobi suurte taevaalade pildistamiseks.

Ernst Öpik (22.10.1893 – 10.09.1985) – Sündis Kundas. Kirjeldas esimesena 1937.a. tähtede siseehitust.Samuti kirjutas ta tähtede elust ja surmat ning tegi esimesena kindlaks Andromeeda udukogu kauguse.1950.a. tegi ta järelduse, et Marsil leidub meteoriidikraatreid ning et Veenuse atmosfäär on kuiv ja palav.

Jaan Einasto sündis 23.02.1929.a. Tartus ning on kuulsaim veel elav Eesti astronoom. Ta on uurinud galaktikate ja universumi ehitust ning on üks universumi rakulise ehituse süsteemi loojaid. Tema järgi on saanud nimetuse üks asteroid.

TEST

1. Alusta