Sulamine-tahkumine
Sulamine on faasisiire tahkest olekust vedelasse, tahkumine sellele vastupidine siire.
Tahkumisel toimuvad muutused aineosakestega sulamisele vastupidises suunas.
Iga aine jaoks on olemas kindel temperatuur – sulamistemperatuur, mille juures ta muutub tahkest olekust vedelaks. Aine tahkub samal temperatuuril kui ta sulab.
Sulamise/tahkumise ajal keha temperatuur ei muutu ehkki keha saab/annab selles protsessis pidevalt energiat – sulatamiseks kulunud energia läheb molekulide korrapära lõhkumiseks ja nende liikuvuse suurendamiseks. Tahkumisel vabaneva energia saame molekulide korrapära suurenemisest ja liikuvuse vähenemisest.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpime tähti. G-täht
Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine
Haridustreff 2023 loengud
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
I ja J-i õigekiri
Harjuta eesti keelt A2-B1. Grammatika
Aatomid ja molekulid
Õpime tähti. B-täht
xy-koordinaatsüsteem
Знакомство с химией
Täis- ja kaashäälikuühend
Õpime tähti. Ü-täht
Harjuta eesti keelt A2-B1
Keha sulatamiseks vajalik energiakogus (kehale antav soojushulk Q) on võrdeline keha massiga (m) ning sõltub keha materjalist:
kus Q – aine poolt sulamise ajal saadav soojushulk, mõõdetuna džaulides (1J), m – sulanud aine mass, mõõdetuna kilogrammides, λ – sulamissoojus – ainele iseloomulik suurus.
Soojushulka, mis on vajalik 1 kg antud aine sulatamiseks tema sulamistemperatuuril nimetatakse aine sulamissoojuseks (λ – lamda)
Sulamissoojust mõõdetakse džaulides kilogrammi kohta 1 J/kg.
Kui 1 kilogrammi sulamistemperatuuril oleva keha sulatamiseks kulub 1J energiat, on selle keha materjali sulamissoojus 1 J/kg. Tahkumisel vabaneb sama palju soojust kui kulub sama koguse aine sulatamiseks:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
