10. klass, 11. klass, 12. klassEesti keel

Veebikursus „Praktiline eesti keel“

Suulise ja kirjaliku suhtluse erijooned

Sul on vaja edastada mingi teave. On suur vahe, kas pead seda tegema suuliselt või kirjalikult. Isegi kui su eesmärk ja adressaat on üks ja sama, annab suhtlusviisi valik sulle erinevad võimalused.

Suuliselt suheldes

  • saad peale sõnade panna mängu ka oma hääle ja kogu keha. Sul on võimalik muuta hääletooni ja -valjust, pidada kandvaid pause, žestikuleerida, teha näomoonutusi ja võtta sisse mõjuvaid poose;
  • näed oma adressaadi reaktsiooni kohe. See annab sulle võimaluse käigu pealt muudatusi teha ja varem öeldut parandada. Näiteks kui sinu ettekande sissejuhatava osa ajal kõlab saalist hüüatus „Teame juba!”, saad kohe täpsustada, kas ikka tõesti kõik on asjaga kursis, ning uue ja huvitava osaga edasi minna;
  • saad olla keelekasutuses vabam. Kui kirjalikus tekstis torkab iga keeleviga või koma puudumine valusalt silma, siis suulise teksti puhul enamik kuulajaid ei märka, et ütlesid üheksa asemel öheksa, kakskümmend asemel kakskend, teinud asemel teind ja et ma ei tea asemel kõlas maitia. Ka lauseehitus on teistsugune: suulises kõnes on tegelikult raske öelda, kus üks lause lõpeb ja teine algab. Suulise kõne uurijad nimetavad neid lausetaolisi moodustisi lausungiteks. Lausungi piire tähistab intonatsiooni muutus.
Suhtlusviisi valik määrab suuresti selle, kuidas me infot esitame. Kuigi tänapäeval on suur osa suhtlusest virtuaalne, tuleb sealgi arvestada erinevate suhtluskanalitega: ametliku e-kirja stiil erineb palju vabamast suhtlusest sotsiaalvõrgustikes.
Ellagrin / shutterstock.com

Oled ilmselt ka märganud, et suuliselt suheldes kipub jutu vahele tulema kummalisi sõnakesi, mida kirja tavaliselt ei panda: noh, mhm, ahah, kah, vot, ee-ee; küsilause lõppu tekib nagu iseenesest . Neid sõnakesi on kutsutud parasiitsõnadeks, aga suulise kõne uurijad nimetavad neid pragmaatilisteks partikliteks (pragmaatiline ’kasulikkust silmas pidav’). Järelikult täidavad need sõnakesed suhtluses tähtsat rolli. Ühmatuse mhm abil anname märku, et teine võib edasi rääkida. Ahah abil teavitame teda, et jutus oli midagi uut ja huvitavat, lause lõpus aitab formuleerida küsimust. Eetamine ja nohhitamine esinemise ajal võib olla häiriv, kuid selle pragmaatiline roll on aidata kõnelejal mõtteid koondada: keel liigub kärmemini, kui mõte järele jõuab. Suulisele kõnele on omane veel pidev oma jutus paranduste tegemine ja juba öeldu ülekordamine. See kõik tähendab, et sama info edasiandmiseks kulub suulises tekstis rohkem sõnu kui kirjalikus tekstis.

Täpsemalt loe suulise kõne eripäradest siit ja kuula raadiosaadet parasiitsõnade kohta siit.

Kirjalikult suheldes

  • saad kõik korralikult läbi mõelda ning sõnastuse võimalikult täpseks ja ladusaks lihvida. Sama kehtib muidugi ka paberilt ette loetavate kõnede puhul, kuid enamik suulisi esinemisi sisaldab suuremal või vähemal määral improvisatsiooni;
  • tagad, et kõigest jääb maha jälg. Suulise suhtluse puhul on raske tagantjärele tõestada, mida keegi täpselt väitis. Võimalik, et mälu petab, võimalik, et midagi lipsas kogemata üle huulte või partner sai millestki valesti aru. Kirjaliku teksti saab aga uuesti ette võtta ja üle kontrollida, mis seal oli öeldud ning mis mitte. Ütlesid kunagi roomlasedki, et verba volant, scripta manent (öeldud sõnad kaovad, kirjutatu jääb püsima).

Kirjalikku teksti on võimalik esitada suuliselt ja suulist teksti on võimalik panna kirja. Suuliselt esitatud kirjalikku teksti koged oma kõrvus siis, kui kuulad tele- ja raadiouudiseid või jälgid presidendi kõnet. Suulise teksti iseärasusi on oma teostes järele aimanud kirjanikud, andes edasi tegelaste otsekõnet.

„Marmastan sin …” ütles Rass telefoni, kuid tal ei lastud enam lauset lõpetada. (Sass Henno, „Mina olin siin” )
„Kuule sorry,” jätkab ta ebalevalt, „et ma sind blokkisin vahepeal, mul endal oli jamasid ja ma noh … ei olnud väga aldis suhtleja ja …” (Margus Karu, „Nullpunkt” )

Sa suhtled adressaadiga ajas vahetult. Ka ettekandega esinemise ajal võidakse sulle saalist vahele hõigata või küsimusi esitada. Kõik toimub siin ja praegu, ajavahet ei ole. 

Toimib ajanihkega. Isegi kui pead meilivahetust, võib vastus tulla alles mitme tunni, päeva või isegi nädala pärast.

Selles aimatakse järele suulise kõne erijooni. Seal märgitakse pause, pikitakse teksti vahele pragmaatilisi partikleid, tundeid väljendatakse emotikonide abil.

Kuula sel teemal lisaks keelesaadet „Kehakeel”.

A: kule homseks oli see referaat vä?
B: mis arvad siis : ) 
A: ee … no maitia nüd …. sul valmis? 
B: jh

Küsimused ja ülesanded

1.

Selgita oma sõnadega, mis vahe on lausel ja lausungil.

Logi sisse

Vastus salvestatud!

2. Arutlege klassis järgmiste situatsioonide üle.

  • Mida teeb ajakirjanik, kui on teinud diktofoni abil suulise intervjuu ja peab selle nüüd avaldamiseks litereerima?
  • Mida teeb suulise kõne uurija, kui peab samamoodi intervjuud litereerima? Mille poolest võivad need litereeringud erineda? Miks?

3.

Mängige rollimängu, kus kaks õpilast loovad situatsiooni, mida saab lahendada nii kirjalikult kui ka suuliselt (nt õpilase-õpetaja kokkulepe, lapsevanema-direktori konflikt vms). Kolmas õpilane jälgib nende tegevust ning täidab vaatluskaardi. Rollimängu lõppedes toimub arutelu.

Logi sisse

Vastus salvestatud!

4. Arutlege suminarühmas järgmiste küsimuste üle. Jagage rühmaarvamusi klassis.

4.1

  • Kas internetikeel sarnaneb rohkem suulise või kirjaliku suhtlusega? Too näiteid.
Logi sisse

Vastus salvestatud!

4.2

  • Kuidas internetikeel mõjutab kirjakeelt?
Logi sisse

Vastus salvestatud!

5.

Täida tabel.

Logi sisse

Vastus salvestatud!

Tööleht 1. Suulise ja kirjaliku suhtluse erijooned

Testi oma teadmisi

00:00