2. MUUTUV ÜHISKOND, MUUTUV KIRJANDUS: punk ja etnofuturism
Eesti lahtilöömine Nõukogude Liidust tõi endaga kaasa ennekõike suured poliitilised ja majanduslikud muutused. Need puudutasid ka kultuuri, kuid kultuur oli samal ajal liikunud omasoodu, olles mõnikord muutusi lausa ennetanud – sõnastades ja näidates ühiskondlikke probleeme, mis aitasid teadvustada vajadust iseseisvuse ning teistlaadse riigikorra järele. Aset leidis mitu olulist kultuurilist nihet. Mõned neist olid otseselt poliitilised – näiteks 1988. aastal toimunud loomeliitude ühispleenum, mis mängis taasiseseisvumiseni viinud protsesside ahelas tähtsat osa. Selle kõrval arenes veel mitu olulist liikumist, mis mõjutasid poliitilist õhkkonda, aga suunasid ka eesti kirjandust ning kultuuri üldisemaltki.
Pildil punklaulupeo koor.
Punk, mis sai alguse 1970ndate teisel poolel Inglismaal, sisaldas juba alguses poliitilist elementi. Olgugi et osalt on punk subkultuur, mis väljendub eelkõige esteetikas – muusikastiilis ja riietuses –, võib teda vaadata ka ühiskondliku liikumisena, vastuseisuna valitsevatele oludele. Inglismaal oli selleks parempoolne monarhia, Eesti NSVs aga rahvuslikku kestvust ja keskkonda ähvardav kommunistlik režiim.
Punkliikumine kui poliitilise vastupanu vorm tuli ilmsiks 1980. aasta 22. septembril, mil Kadrioru staadionil toimunud Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni sõprusmängul keelati ära ansambli Propeller esinemine – sellele järgnesid noorterahutused, mis levisid üle Tallinna. Pungi protestimeel leidis aga kõige parema väljenduse loomingus.
Üks pungi olulisemaid lüürikuid on olnud Villu Tamme (1963), kelle ansambel J.M.K.E. sai kuulsaks lauluga „Tere, perestroika”, mille sõnad olid varjamatult poliitilised. 1989. aastal Soomes ilmunud kauamängivat „Kylmälle maalle” peetakse üheks olulisemaks eesti rokkmuusika teoseks. Kahtlemata moodustavad mõjusa osa J.M.K.E. fenomenist Tamme laulusõnad. Need on sarkastilised ühiskondlikud kommentaarid, mis toimivad ka ilma muusikalise saateta.
Pildil Villu Tamme punkansambli Velikije Luki koosseisus.
Teine punkmuusika ja -kirjanduse juhtfiguur on Tõnu Trubetsky (1963), kuulsa punkbändi Vennaskond laulja ja sõnadekirjutaja. Trubetsky haare on Tamme omast kihilisem ja keerulisem – tema sõnades segunevad omavahel anarhismi idealiseeriv ühiskondlik närv ja romantilised nägemused hämaruses mootorratastel kihutavatest rokkaritest, seksuaalse vabaduse allusioonid ning mineviku idealiseerimine (Trubetsky nimetab Eestit näiteks Maavallaks). Trubetsky maailmanägemus tuleb hästi välja tema proosateostes, eelkõige 1992. aastal ilmunud maagilise realismi sugemetega jutustuses „Inglid ja kangelased”, mis on kirjutatud kahasse Vennaskonna kitarristi Anti Pathique’iga.
Tõnu Trubetsky, Anti Pathique, „Inglid ja kangelased”, Kirjastuskeskus, 2012.
Pungiga paralleelselt vormus üks ilukirjanduslik hoovus, mida võib pidada nii suureneva rahvusliku teadvuse kui ka postmodernismi ilminguks. See on etnofuturism. Nagu nimigi ütleb, püüdsid etnofuturistid ühendada ühendamatut: ühelt poolt arhailist, mütoloogilist, rahvuslikku sisu ja teisalt moodsaid võtteid. Uuenduslik, mänguline vorm tahtis kaotada harrast suhtumist luulesse, ammutades samas just eesti kirjasõna klassikast, alustades regivärsiga ja lõpetades arbujatega. Etnofuturism võttis esmakordselt metoodiliselt kasutusele intertekstuaalsuse kui ilukirjandusliku väljendusviisi. Luuletaja Karl Martin Sinijärv (1971), etnofuturismi üks eestvedajaid ja nimetuse autor, kasutas oma varases loomingus läbivalt võtet, kus ta sidus traditsioonilisi vorme mängulise, ajuti lausa kerglaselt mõjuva sisuga. 1988. aastal asutasid etnofuturistid rühmituse Hirohall, sellele järgnes Eesti Kostabi $elts, millest sai lõpuks kirjastus.
Muide, pungil ja etnofuturismil on tugev ühisosa ja see sidus neid ka 1980. aastatel valitsenud meeleoludega. Selleks oli suurenenud teadlikkus eesti keelest ja kultuurist, selle eripärast ja ohustatusest. Kui 1989. aastal ilmus järjekordne noorte autorite luulekassett „Kassett ’88”, siis neljast debütandist üks oli etnofuturist (Sinijärv) ja teine punkar (Trubetsky). Veel üks huvitav fakt: 2000. aastal ilmus Kajar Pruuli koostatud 1990. aastate eesti luule kogumik „Varjatud ilus haigus” – seal oli esindatud lausa kolm punkliikumise juhtfiguuri, lisaks Villu Tammele ja Tõnu Trubetskyle ka Merle Jääger alias Merca (1965), kes kogus hiljem tuntust eelkõige näitlejana. Raamatu kirjastas aga Eesti Kostabi $elts.
Ülesandeid
- Loe läbi Mikk Mikiveri sissejuhatav kõne loomeliitude ühispleenumil 1. aprillil 1988 (vt lisamaterjalidest). Mida selle üritusega taotleti? Too näiteid Mikiveri sõnavõtust.
- Rühmatööülesanne.
• Koostage muusikakava 80ndate aastate eesti punkmuusikast, lähtudes selle erinevatest sõnumitest.
• Analüüsige laulutekstide temaatikat, sõnumeid.
• Iseloomustage punkluule kujundikeelt, keelekasutust. - Tee etnofuturistlikku elu- ja mõtteviisi kujutav märksõnaskeem. Selleks tutvu etnofuturistide veebilehe ning seal avaldatud tekstidega. Lisa leiad ka Kauksi Ülle ettekande kokkuvõttest eestluse elujõu kongressil (1.–2. juuli 1999).
- Rühmatööülesanne.
• Korraldage rühmades diskussioonid teemal „Etnofutu on eestluse ellujäämise retsept”, nii et osa rühmast pooldab, osa eitab etnofuturistide arvamusi. Pöörake tähelepanu argumenteerimise põhjalikkusele.
• Rühmade veenvamad kõnelejad esitavad oma argumendid (nii väite pooldajad kui ka eitajad) klassi ees, et välja selgitada paremini põhjendatud seisukoht. - Loe katkendit „Inglitest ja kangelastest” ja iseloomusta selle põhjal punkkirjandust.
- Selgita mõisteid:
• etnofuturism
• punk
• subkultuur
LISAMATERJALE
Loe Mikk Mikiveri kõnet loomeliitude ühispleenumil.1
Loe etnofuturistide veebilehel avaldatud tekste ja Kauksi Ülle 1999. aastal peetud ettekande kokkuvõtet.2
Kuula saadet „Siin me oleme”, kus Ingrid Peek ja Tõnu Pedaru intervjueerivad Villu Tammet.3
Kuula „Väikest luulesaadet”, kus Rednar Annus ja Ivo Uukkivi esitavad Tõnu Trubetsky luuletusi.4
Loe Maalehest Jürgen Rooste intervjuud Villu Tammega: „Villu Tamme: Elus anarhist, aga diktaator oma bändis”; 31.10.2013.
Loe ajakirjast Teater. Muusika. Kino intervjuud Tõnu Trubetskyga, nr 6, 2014.
Tutvu ajakirjas Looming Karl Martin Sinijärve luuletustega, nr 2, 2014.