Neoliitiline revolutsioon
Kõigi tsivilisatsioonide kujunemise eelduseks on olnud paikne eluviis ja põllundus koos karjakasvatusega. Põllundus (kui eeldus tsivilisatsiooni tekkeks) kujundas täiesti uue suhtumise maasse kui isiku või isikute rühma omandisse. Põllundusele lisandus veidi hiljem ka savinõude kasutuselevõtt, rahvastiku juurdekasvu kiirenemine ja suhtlemise tihenemine ning kõike seda kokku nimetatakse neoliitiliseks revolutsiooniks. Vanimad teadaolevad neoliitilised asulad on avastatud tänapäeva Iisraeli, Süüria ja Türgi aladelt ja nende vanuseks on umbes 10 000 – 12 000 aastat. Põllundus ja põllukultuurid (nt nisu) „avastati” ligikaudu samal ajal mitmes maailma piirkonnas eraldiseisvalt (lisaks Lähis-Idale ka Ameerikas, Hiinas jm), kuid vanimad tsivilisatsioonid tekkisid just Mesopotaamias ja Egiptuses.
Jane McIntosh, Clint Twist. Tsivilisatsioonid. Kümme tuhat aastat ajalugu. Varrak, 2002.