Homo sapiens hakkas u 150 000 aasta eest Aafrikast välja rändama, jõudes u 60 000 aasta eest Austraaliasse, 40 000 aasta eest Euroopasse, Siberisse ja Hiinasse. Homo sapiens´i Euroopasse saabudes valitses siin jääaeg, mis lõppes umbes 10 000 – 15 000 aastat tagasi. Ka Eesti järjepidev asustus sai alguse alles tol perioodil. 21 000 – 23 000 aastat tagasi asustas homo sapiens Ameerika.

Nagu näeme, toimus teiste maailmajagude, sealhulgas Euroopa asustamine nüüdisinimese poolt antropogeneesi pikkust arvestades alles äsja. Euroopas leidsid homo sapiens´id, keda Euroopa kontekstis ka kromanjoonlasteks nimetatakse, eest nn neandertaallased, kes ilmselt olid kauges minevikus Aafrikast välja rännanud homo erectus´e järeltulijad. Umbes 30 000 aastat tagasi surid neandertallased välja ja sealtpeale jäi homo sapiens ainsaks hominiidiliigiks Maal. Teadlased vaidlevad tänini kirglikult, kas homo sapiens tappis ja hävitas neandertallased sihilikult või eksisteerisid need hominiidiliigid aastatuhandeid teineteise kõrval, misjärel üks neist loomulikel põhjustel välja suri, suutmata võistelda kõrgemalt arenenud nüüdisinimesega. Kogu antropogenees ja erinevate hominiidiliikide migratsioonilained on tänini vaidluste objektiks ning edasine uurimistöö võib selles täpsustusi tuua.

Lõuna-Itaaliast Lamalunga koopast leitud skeleti jäänuste abil loodud vana neandertali mehe rekonstruktsioon. Neandertallased oskasid ehitada elamuid, kasutada tuld ning olid esimesed hominiidid, kes hakkasid matma surnud liigikaaslasi.