Sotsiaalne taust ja valimiseelistused
Kui kodanikud on otsustanud siiski valimistel osaleda, kerkib küsimus, millise erakonna poolt nad tõenäoliselt hääletavad. Poliitikateadustes on valimiskäitumist üsna palju uuritud, kuid on leitud, et matemaatiliste valemitega on võimatu inimeste valimisotsust sajaprotsendilise kindlusega ette ennustada – valimisotsust mõjutab niivõrd palju erinevaid tegureid.
Ometi on teadlased leidnud, et väga tugevalt mõjutab inimeste valimiseelistusi nende ühiskondlik ehk sotsiaalne taust – teisisõnu sotsiaalne klass või rühm. Klassikalises tööstusühiskonnas (kuni 1970. aastateni) oli klassilõhe üks olulisemaid valimiskäitumist mõjutavaid tegureid – töölised hääletasid enamasti vasakerakondade (sotsiaaldemokraatide või kommunistide) poolt ning kesk- ja kõrgklass eelistas paremparteisid (konservatiive või liberaale). Tänapäeval enam pilt nii lihtne ja ühene pole. Eelnevates peatükkides kõnelesime, et seoses postindustriaalse ühiskonna tekkega on esile tõusnud arvukas ning väga mitmekesise koosseisuga uus keskklass, kus tooni annavad kõrgelt haritud spetsialistid ja teenindussektori töötajad. Tänapäeva keskklassi valimiseelistused pole aga sugugi enam nii selgepiirilised – keskklass võib eelistada nii sotsiaaldemokraate kui ka hääletada paremerakondade poolt. Samas on töölised ja vähem jõukad ühiskonnarühmad paljudes Lääne-Euroopa riikides asunud pigem toetama paremäärmuslikke parteisid, kes lubavad ohjeldada immigratsiooni ning pakkuda vaestele samuti suuremat sotsiaalset turvalisust.
Klassikuuluvus pole siiski ainuke tegur, mis inimeste valimiseelistusi kujundab. Paljudes Euroopa riikides mängivad jätkuvalt olulist rolli ka kiriku ja moraaliga seotud küsimused. Kristlased hääletavad peaaegu alati konservatiivsete või kristlikdemokraatlike erakondade poolt, väga harva toetatakse pigem ateistliku suunitlusega vasakparteisid.
Maapiirkondade ja väikelinnade elanikud on enamasti üsna traditsiooniliste ja konservatiivsete väärtustega, mistõttu eelistavad kas mõnda agraarparteid või konservatiive. Seevastu immigratsioonivähemused pooldavad enamasti sotsiaaldemokraate, kuna viimased on vähemusrühmade osas üldiselt sallivamad kui paremerakonnad ning propageerivad sotsiaalset turvalisust pakkuvat tugevat heaoluriiki.
Vanuse mõju erakondlikele eelistustele pole nii ühene. Mõnedes maades kalduvad noored pigem eelistama sotsiaaldemokraate, mõnel pool aga parempoolseid. Küll on täheldatud, et just roheliste erakondade toetajad kipuvad olema ühiskonnateadlikud kõrgharidusega linnanoored.
Küsimused ja ülesanded
1.
Millised põhimõttelised muutused on toimunud inimeste valimiseelistustes tööstusühiskonna asendumisel postindustriaalse ühiskonnaga?
Vastus salvestatud!
2.
Kui palju mõjutab teie hinnangul tänapäeva Eestis inimese sotsiaalne taust tema valimisotsuseid?
