Demokraatia mõiste ja erinevus teistest režiimidest
Demokraatia keskseim põhimõte on rahva võim (kr demos kratos), millest tuleb ka demokraatia nimi. Ühes kõige klassikalisemas definitsioonis on Ameerika Ühendriikide president Abraham Lincoln (1809–1865) määratlenud demokraatiat rahva valitsusena rahva poolt ja rahva huvides. See tähendab, et rahvas on riigis kõrgeima võimu kandja. Sellega erineb demokraatia kõikidest teistest valitsusvormidest – valitsetavad valitsevad iseenda üle ise.
Sisuliselt võib demokraatiavormid jagada otse- ja esindusdemokraatiaks. Otsedemokraatiates osalevad poliitika tegemisel inimesed otse – näiteks rahvahääletuse või rahvaalgatuse kaudu. Otsedemokraatia toimis hästi varajastes, väikse maa-ala ja vähese rahvaga riikides, kuna see nõuab kõikide kodanike arvamuse ära kuulamist, mis suurema rahvaarvu puhul muudab protsessi pikaajaliseks. See tähendab, et kaasaegses maailmas kasutatakse enamasti demokraatia põhivormina kaudset demokraatiat.
Šveits on paljurahvuseline konföderatsioon. Iga seaduse üle, mille Šveitsi parlament on vastu võtnud, võib rahvas hääletada referendumil. Seadusandliku algatuse teel võib rahvas teha ka muudatusi konföderatsiooni põhiseadusesse. Nõnda on tegemist tugeva otsedemokraatia traditsiooniga riigiga.
Kaudses ehk esindusdemokraatias valitakse või määratakse enese eest otsuseid tegema keegi teine. Praktikas tähendab see, et kodanikud valivad endale rahvaesindajad – viimased tulevad kokku esinduskokku ehk parlamenti, kus langetavad riiki ja poliitikasse puutuvaid otsuseid. Tähtis on siinkohal, et esindajaid oleks võimalik valida regulaarselt kindla aja tagant, arusaadavate ja selgete protseduuridega, aga ka see, et valimised oleksid võistluslikud ehk valida oleks võimalik rohkem kui ühe kandidaadi vahel.
§ 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: 1) riigikogu valimisega; 2) rahvahääletusega.
Eesti Vabariigi põhiseadus
Kuigi kaudne demokraatia on ühiskondade suurusi arvestades levinuim mudel, püütakse viimastel aastatel aina rohkem esindusdemokraatiat täiendada kas otse- või osalusdemokraatia elementidega. Esimene viitab sellele, et aina rohkem kasutatakse tähtsamate otsuste tegemisel rahvahääletusi või on esile kerkinud soov nende läbiviimise järgi. Viimane aga seda, et kodanikke ning nende arvamusi kaasatakse poliitika tegemise protsessi, näiteks võimaldades neil avaldada arvamust seaduseelnõude ja praktiliste tegevuskavade kohta, mis on alles väljatöötamisel.
Aruteluks
Uurige lisaks (www.riigiteataja.ee) ja tutvuge rahvahääletuse seadusega. Kuidas toimub rahvahääletuse algatamine ning milliseid küsimusi ei saa panna rahvahääletusele?
Arutlege, kuivõrd on inimestel, kes ei osale parlamendivalimistel, õigus arvustada kehtestatud seadusi ja riigi poliitilisi valikuid.
Küsimused ja ülesanded
1.
Milles seisneb demokraatia põhiolemus? Otsige lisamaterjali põhjal demokraatia erinevaid definitsioone. Millised on demokraatia puudused?
Vastus salvestatud!
2.
Mille poolest erinevad otse- ja esindusdemokraatia? Tooge näiteid mõlemast. Kuidas püütakse tänapäeva esindusdemokraatlikes riikides rahvast rohkem valitsemisse kaasata?
Vastus salvestatud!
3.
Tutvuge demokraatia ja diktatuuri võrdleva tabeliga (vt ptk Demokraatia ja diktatuuri võrdlus). Täiendage tabelit, kasutades märksõnu demokraatlikud vabadused, parteid, valitsev ideoloogia. Tooge näiteid mõlema valitsemisviisi kohta nii 20. sajandist kui ka tänapäevast.
Vastus salvestatud!
Mõisted
- otsedemokraatia – demokraatlik süsteem, mille korral inimesed osalevad vahetult poliitiliste otsuste tegemisel rahvahääletuse või rahvaalgatuse kaudu
- esindusdemokraatia – demokraatlik süsteem, mille korral kodanikud valivad endale rahvaesindajad, kes langetavad poliitilisi otsuseid
Edasi uurimiseks
“Democracy: Ancient vs. Modern” (videole on võimalik lisada eestikeelsed subtiitrid)
