10. klass, 11. klass, 12. klassÜhiskonnaõpetus

Ühiskonnaõpetuse õpik gümnaasiumile. I osa

Ühiskonna mitmekesisus ja sellega toimetulemine

Rääkides tänapäeva ühiskondadest, tuleb alati silmas pidada, et ühiskonnad on mitmekesised ehk pluralistlikud. Ühiskond koosneb väga erinevatest inimestest ja rühmadest, kellel on oma vajadused, vaated, väärtused, uskumused ning ka erinev jõukuse tase ja mõjukus ühiskonnaelus. Pole ühtegi ühiskonda, kus kõik inimesed mõtleksid alati kõigis küsimustes sarnaselt, oleksid ühesuguse rikkustasemega, samasuguste võimetega jne. Täiesti võrdset ja ühesuguselt mõtlevat ühiskonda on võimatu luua. Kuigi maailma ajaloos on üritatud seda teha – näiteks kommunistid Nõukogude Liidus või Hiinas –, on need katsed seni kõik läbi kukkunud.

Rahvamass sõjaväeparaadil.
Sõjaväeparaadi jälgiv rahvahulk Põhja-Korea pealinnas Pyongyangis (2008). Totalitaarne võim on alati sallimatu ühiskondliku pluralismi suhtes ning püüab allutada ühetaolisele ja võimukuulekale käitumisele.

Tõdemus, et ühiskonnad on mitmekesised ja seal valitsevad suured erinevused, näib minevat vastuollu eelpool toodud ühiskonna määratlusega, mis rõhutas, et ühiskonnaliikmetel peavad olema teatud ühised tõekspidamised. Pigem on ühiskonna püsimiseks tarvis, et enamik ühiskonnaliikmeid jagab teatud alusväärtusi ja alustõekspidamisi, mis laseb üksteist mõista ja vajadusel koos tegutseda. Näiteks enamik eestlasi on veendunud, et eesti kultuuri ja iseseisvuse püsimine on meie ühiskonna jaoks ülioluline. Samuti usutakse, et demokraatlik riigikorraldus on Eesti jaoks parim valitsusvorm. Need on meie alusväärtused ja tõekspidamised, mida enamik
mõistab ja oluliseks peab, millel Eesti ühiskond seisab. Samas võib teistes ühiskonnaelu küsimustes kohata siin üsna erinevaid seisukohti – olgu need siis erakondlikud eelistused, arusaamad koolikorraldusest, maksupoliitikast, Eesti suhetest naaberriikidega vm.

Arvamuste lahknevust ei kohta me ainult inimeste, vaid ka erinevate ühiskonnarühmade vahel: eestlased ja mitte-eestlased, noored ja vanemaealised, jõukad ja vaesed jne.

Pluralistlikes ühiskondades on kõige tõsisem väljakutse korraldada ühiskonda ja hallata mitmekesisust nii, et see ei kahjustaks kellegi vabadusi ega ohustaks samal ajal ühiskonna
koospüsimist ja jätkusuutlikkust. Demokraatlikes ühiskondades, näiteks Eestis, on muutunud normiks erinevuste tunnistamine ja nende üle avaliku arutelu pidamine.

Küsimuse ikoon. Punase jutumulli sees on valge küsimärk.

1.

Arutlege, miks peetakse kaasaegses demokraatlikus ühiskonnas pluralismi väärtuseks. 

Logi sisse

Vastus salvestatud!

Küsimuse ikoon. Punase jutumulli sees on valge küsimärk.

2.

Kas pluralismi saab olla liiga palju? Põhjendage oma arvamust.

Logi sisse

Vastus salvestatud!

Küsimuse ikoon. Punase jutumulli sees on valge küsimärk.

3.

Kas pluralism võib osutuda probleemiks? Kas pluralism võib ohustada ühiskonna stabiilsust? Tooge näiteid. 

Logi sisse

Vastus salvestatud!

Teiseks on oluline tasakaalustada erinevaid huvisid – üks ühiskonnarühm ei tohi haarata täielikku võimutäiust ja teisi nurka suruda. Pigem tuleks lahknevate vaadete ja huvide korral leida erinevaid rühmi rahuldav kesktee. Ajalugu on näidanud, et kui üks rühm üritab kõik hüved ja kogu võimu endale haarata, lõppeb see tavaliselt väga tõsise konfliktiga, mis võib viia ka kodusõja või revolutsioonini.

Erinevate relvadega mehed avatud rõdul valvet pidamas.
Süüria ülestõusnud 2013. aastal. Süüria kodusõda puhkes aastal rahulolematusest diktaator Bashar al-Assadi ja tema klanniga. Paari aastaga paisus konflikt veriseks arveteklaarimiseks, kus osalevad kõik riigi etnilised rühmad.

Kolmandaks, tunnistades, et ühiskonnaliikmed on erinevad, on oluline leida teatud ühisosa ja tugevdada ühiskonda kooshoidvaid alusväärtusi. Tulles tagasi Eesti näite juurde – kuigi eesti- ja venekeelsed inimesed mõtlevad paljudes ühiskonnaelu küsimustes erinevalt, peaksime liikuma selles suunas, et mõlema rahvusrühma esindajad toetavad Eestit kui demokraatlikku riiki, mille peamiseks eesmärgiks on eesti keele ja kultuuri säilitamine. Kui mõlemad rahvusrühmad jagavad neid Eesti ühiskonna püsimiseks hädavajalikke alusväärtusi, võib teineteisele läheneda ja koos edasi liikuda.

Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, […] mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade […].
Eesti Vabariigi põhiseadusesissejuhatus

Küsimused ja ülesanded

Küsimuse ikoon. Punase jutumulli sees on valge küsimärk.

1.

Mis on teie meelest Eesti ühiskonna alusväärtused? Millistes küsimustes valitsevad suurimad erimeelsused?

Logi sisse

Vastus salvestatud!

Küsimuse ikoon. Punase jutumulli sees on valge küsimärk.

2.

Mis on teie meelest Eesti ühiskonna alusväärtused? Millistes küsimustes valitsevad suurimad erimeelsused?

Logi sisse

Vastus salvestatud!

Küsimuse ikoon. Punase jutumulli sees on valge küsimärk.

3.

Meenutage ajalootunnis õpitut. Milliste vahenditega püüti Nõukogude Liidus kujundada ühtmoodi mõtlevat ühiskonda? Mil määral see õnnestus? Kuivõrd on see õnnestunud teistes diktatuuririikides ajaloos ja tänapäeval (nt Põhja-Koreas)?

Logi sisse

Vastus salvestatud!

Küsimuse ikoon. Punase jutumulli sees on valge küsimärk.

3.

Kuidas on võimalik säilitada pluralismi tingimustes demokraatlikku ühiskonda?

Logi sisse

Vastus salvestatud!

Mõisted

  • pluralistlik ühiskond – mitmekesine ühiskond, mis koosneb erinevate vajaduste ja väärtuste ning ka erineva jõukuse tasemega inimestest
  • alusväärtus – universaalne püsiv hinnang, millel põhinevad isiku ülejäänud hinnangud ümbritsevale keskkonnale

Edasi uurimiseks

„Lõhestatud ühiskond“ UV Faktor (22.02.2022)

00:00