Nagu ka sõna ühiskond ise ütleb, on selles midagi ühendavat, ühiste huvide nimel koos tegutsema panevat. See, mis ühiskonnaliikmeid ühendab, on ennekõike arusaam, et meil on midagi ühist – kultuur, väärtused või tulevikupüüdlused. Inimesed peavad ka kusagil elama, seega vajab ühiskond geograafilist territooriumit ehk maa-ala. Kuna ühiskonnad peavad ajalises mõõtmes kestma kauem kui vaid mõni aasta või üks põlvkond, siis tuleb välja arendada teatud viisid, tagamaks ühiskonna püsimise põlvest põlve. Teisisõnu tuleb tagada ühiskonna jätkusuutlikkus. Ühiskonna püsimiseks on kõige olulisem perekond, mis on vajalik laste sünniks ja selleks, et lapsed kannaksid edasi antud ühiskonnale omaseid ja kokkuliitvaid arusaamu ja väärtusi. Oma rolli mängib ka kool, mis lastele neid arusaamu ja väärtusi õpetab.

Niisiis saame eeltoodu põhjal ühiskonna olemuse kokkuvõtva definitsiooni: ühiskond on inimeste kooslus, mille liikmeid ühendab ühtekuuluvustunne ja mis elab piiritletud geograafilisel maa-alal. Ühiskonnad peavad tagama, et neid kooshoidev ühtsustunne ja väärtused kestaksid põlvest põlve ja ühiskond oleks tervikuna jätkusuutlik.

Kas Eesti ühiskond on ikka ühiskond või on tegu mingi muu inimkooslusega? Maakaardilt näeme, et esimene tingimus on täidetud: Eesti riigil on selgelt piiritletud territoorium. Kuigi Eesti on paljurahvuseline ühiskond ja siin elab ka neid, kes ei räägi eesti keelt emakeelena ega pea kohalikku kultuuri täielikult omaks, tunneb siiski valdav enamus Eestis elavatest inimestest, et neil on teiste siin elavate inimestega midagi ühist ning soov Eesti ühiskonna arengusse panustada. Seega on täidetud ka teine tingimus. Kuigi Eestis on probleeme madala sündivusega, saame praegu siiski pidada meie ühiskonda jätkusuutlikuks ja eesti kultuuri eripäraseks, ning meid siduv ühtsustunne jääb kindlasti püsima kauemaks kui üheks inimpõlveks. Seega pole mingit kahtlust, et Eesti on omaette ühiskond, nagu seda on Soome, Ameerika Ühendriigid, Venemaa, Saksamaa jt.

Tihtipeale räägitakse ühiskonnast ja riigist kui sünonüümidest. Ometi pole riik ja ühiskond päris üks ja seesama. Riigi all mõeldakse ennekõike erinevaid võimuinstitutsioone (valitsus, parlament, riiklikud ametiasutused jne), mis teostavad võimu ja juhivad ühiskondi. Ühiskonnaliikmetel võib olla riigivõimule vastanduvaid huvisid ning püüdlusi. Näiteks kui inimesed leiavad, et valitsuse tegevus ei vasta enam nende ootustele, võivad nad valida ametisse teised poliitikud või valitsuse kukutada. Riik on ikkagi ühiskonna jaoks, mitte ühiskond riigi jaoks. Erinevus on ka see, et ühiskonnad jäävad, kuid riigivõim ja selle vormid võivad muutuda. Näiteks nägid eestlased 20. sajandi vältel vähemalt kümmet erinevat tüüpi riigivõimu (Nõukogude võim, demokraatlik vabariik, tsaarivõim jne), kuid eesti ühiskond jäi alles ja iga valitsusega seoses ei räägita täiesti uuest ühiskonnast.

Niisiis, kuigi tänapäeva maailmas riikide ja ühiskonna piirid enamasti ühtivad, ei tähenda see, et riik on sama, mis koguühiskond, ega ka seda, et riigivõimu püüdlused esindavad alati
täiel määral kõigi ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid. Nagu edaspidi näeme, võivad ühiskonnad valida väga erinevaid riigivorme ja valitsemise viise, mis nende vajadustele kõige paremini vastavad.

Samas ei tähenda see siiski, et ühiskond ja riik oleksid teineteisest täiesti lahus või pidevalt vaenujalal. Ilma riigita ja riigivõimuta on raske ette kujutada tänapäeva ühiskondade toimimist.

Ühiskond ja riik on omavahel seotud ja teineteisest sõltuvad, kuid nad pole üks ja seesama.

Riik ja ühiskond on omavahel seotud ja kuigi tihtipeale nende piirid ühtivad, tuleb alati silmas pidada, et riik ≠ ühiskond. Riigi ja ühiskonna püüdlused, eesmärgid ja huvid ei pruugi alati kokku langeda.

Küsimused ja ülesanded

1.

Selgitage oma sõnadega ühiskonna mõistet ja selle toimimise eesmärki.

Siia trükkimiseks on tarvis sisse logida.

Logi sisse

Vastus salvestatud!

Tagasi

2.

Arutlege, kuivõrd ühiskonna ja riigi mõisted kattuvad. Milles seisnevad erinevused? Trükkige arutelu tulemus kasti.

Siia trükkimiseks on tarvis sisse logida.

Logi sisse

Vastus salvestatud!

Tagasi

3.

Kas teie hinnangul praegune Eesti valitsus arvestab Eesti ühiskonna huve? Tooge näiteid. 

Siia trükkimiseks on tarvis sisse logida.

Logi sisse

Vastus salvestatud!

Tagasi

Mõisted

• ühiskond – inimeste kooslus, mille liikmeid ühendab ühtekuuluvus tunne ja mis elab piiritletud territooriumil
• riik – poliitiline organisatsioon, mille tunnusteks on kindel territoorium, alaline elanikkond ja rahvusvaheliselt tunnustatud suveräänsus