1.4. Kodanikkond
EELHÄÄLESTUS
Kas tead, millised õigused ja kohustused on kodanikul oma riigi ees? Loetle need ja pane kirja.
Arutlege klassis, miks ei ole mittekodanikel kodanikega samasuguseid õigusi ja kohustusi.
Igas riigis on kõige suuremad poliitilised õigused (nt valimine või valituks saamine), aga ka kohustused (nt kohustuslik väeteenistus) kodanikel. Vaadates ajas tagasi, näeme, et kodanikud on ajaloos moodustanud riigi elanikest vaid väga väikese osa, kuna kodanikuks saamise ja olemise nõuded on olnud piiratud, näiteks on mänginud suurt rolli inimese päritolu, varanduslik seis, aga ka rass ja sugu. Ka Vana-Kreeka demokraatlikes linnriikides oli kodanikke elanikkonnast vaid umbes 10%. Keskaegsetes või uusaegsetes riikides oli neid märksa vähem, näiteks 17. sajandi Prantsusmaal oli riigi elanikkonnast kodanikke hinnanguliselt vaid 2–3%. Võrdluseks, tänapäeva Eesti elanikkonnast moodustavad kodanikud umbes 85%.
See, kes moodustavad riigi kodanikkonna, on iga riigi otsustada. Mõnes riigis on lubatud topeltkodakondsus, mis tähendab, et riigi kodanik võib olla samal ajal ka mõne teise riigi kodanik. Näiteks Soome kodanik võib olla samal ajal ka Ameerika Ühendriikide kodanik, kuna mõlemad riigid seda lubavad ega sunni inimest valima ühe või teise kodakondsuse kasuks. Loomulikult tähendab see, et sellel inimesel on lisaks õigustele ka kohustusi mõlema riigi ees. Eestis 2022. aasta seisuga topeltkodakondsus lubatud ei ole, kuid osal sünnijärgsetest kodanikest on siiski topeltkodakondsus, kuna sünnijärgset kodakondsust ei saa inimeselt ära võtta. Topeltkodakondsuse teema tõstatub ikka ja jälle ühiskonnas debatina üles, eriti enne valimisi.
Eestis on kodakondsus sünnijärgne või saadud naturalisatsiooni korras. Õigus omandada sünnijärgne kodakondsus on igaühel, kelle üks vanematest on Eesti Vabariigi kodanik. Naturalisatsiooniks nimetatakse kodakondsuse omandamist isikliku soovi, perekonnaseisu või eriliste teenete alusel.
Naturalisatsiooni korras saab Eesti kodakondsust taotleda, kui inimesel on pikaajalise elaniku elamisluba ja ta on Eestis püsivalt elanud vähemalt viis aastat. Lisaks tuleb sooritada põhiseaduse ja kodakondsusseaduse tundmise ning eesti keele eksam (v.a juhul, kui tal on vähemalt põhiharidus omandatud eesti keeles).
Alaealisena saab Eesti kodakondsuse see laps või noor (alla 15-aastane), kes on Eestis sündinud või asunud kohe pärast sündi koos vanemaga siia püsivalt elama ja kellel puudub mõne teise riigi kodakondsus.
Alates 2016. aasta algusest saavad Eestis sündivad mittekodanike lapsed automaatselt Eesti kodakondsuse (esimesel aastal sai nii kodakondsuse 204 last). Samuti määratleti Eesti kodanikuna kõik enne 2016. aastat sündinud alla 15-aastased kodakondsuseta lapsed (757 last). Samas on mittekodanikest vanematel võimalik automaatselt saadavast kodakondsusest ka loobuda (esimesel aastal kasutasid vanemad seda õigust 25 korral).
Kui ükski riik ei pea inimest oma kodanikuks, väljastatakse talle välismaalase pass ehk nn hall pass. Sellise passi omanikul on õigus hääletada kohalike omavalitsuste volikogude valimistel, tal on õigus viisavabalt reisida Euroopa Liidu liikmesriikidesse ja Vene Föderatsiooni. Loomulikult on talle tagatud kõik muud õigused, mis on tagatud Eestis seaduslikult elavatele inimestele – vajaduse korral saab ta riigi pakutavaid sotsiaalteenuseid, tema lapsed saavad käia Eestis koolis ja lasteaias.
1992. aastal võttis Vene Föderatsioon vastu seaduse, millega kõik endised Nõukogude Liidu kodanikud, kes elasid väljaspool Vene Föderatsiooni, jäid kodakondsuseta. Venemaa neile kodakondsust ei andnud ja tekkis olukord, kus Eestis oli suur arv endisi Nõukogude Liidu kodanikke, kes olid äkki ilma ühegi riigi kodakondsuseta, kuna ka Eesti pass anti vaid endistele Eesti kodanikele või nende järeltulijatele. Et ka kodakondsuseta inimesed reisida saaksid, väljastati neile välismaalase pass, nn hall pass, mis on rahvusvaheliselt tunnustatud reisidokumendi vorm. 1992. aastal oli määratlemata kodakondsusega isikuid Eestis 494 000.
Eesti kodakondsuseta inimesed ei saa hääletada ja kandideerida Riigikogu valimistel, töötada riigiametis ja kohalikes omavalitsustes ega minna sõjaväkke. Samuti ei paku Eesti riik kodakondsuseta inimesele välismaal viibides Eesti riigi diplomaatilist kaitset.
KÜSIMUSED JA ÜLESANDED
1.
Kellel ja mis tingimustel saab Eestis olla topeltkodakondsus?
Kasuta vastamisel peatükis välja toodud mõisteid. Olulised mõisted on esile toodud paksus kirjas.
Vastus salvestatud!
2.
Kas Sinu arvates peaks Eestis olema topeltkodakondsus lubatud? Too välja topeltkodakondsuse lubamise kaks poolt- ja kaks vastuargumenti. Seejärel sõnasta nendest argumentidest lähtudes oma seisukoht.
