EELHÄÄLESTUS
Uuri Statistikaameti lehelt (stat.ee/rahvastikupyramiid), millised olid rahvastikunäitajad Sinu sünniaastal ning millised on need näitajad siis, kui saad täisealiseks.
Milliseid muutusi märkad rahvastikuprotsessides?

Demograafia on teadus, mis uurib rahvastikuga seotud muutusi. Eesti ja Euroopa Liidu ees seisvad rahvastikuga seotud proovikivid on üldjoontes samad: rahvastik vananeb ning pikemas vaates rahvaarv tõenäoliselt ka väheneb, kuigi see sõltub paljuski riikide sisserändepoliitikast. Tänapäevase rahvastikuteaduse peamiseks küsimuseks ei ole aga mitte niivõrd see, kuidas neid protsesse tagasi pöörata, vaid pigem see, kuidas muutustega kohaneda ja toime tulla. Eakama rahvastikuga riik vajab näiteks teistsugust tervishoiu- või sotsiaalpoliitikat kui valdavalt nooremapoolse rahvastikuga riik. Eakama rahvastikuga riikide haridustase ja tööjõu kogemustega seotud oskused on aga märksa laiemad, mistõttu on nende riikide tööjõud ka suurema väärtusega (riigis on kõrgem palgatase), samuti ollakse tööturul kauem aktiivsed (kuna tõusnud on ka tervelt elatud aastate arv). Seega tuleb poliitikas järjest enam mõelda, kuidas olukorda enda kasuks pöörata – heaks näiteks, kelle pealt õppida, on Jaapan.

Väiksemate riikide, sealhulgas Eesti poliitikas on tähtis siiski ka rahvaarvu vähenemise peatamine. Kui suuremad riigid saavad siin endale lubada rahulikumat suhtumist ja vaadata positiivseid külgi, näiteks väiksem rahvaarv tähendab ka väiksemat keskkonnakahju, siis väiksemad riigid on selliste muutuste suhtes märksa tundlikumad.

Rahvaarvu suurendamise meetmetena on näiteks kasutusel vanemapuhkuse ja vanemahüvitise süsteem, mis on nii mõnegi külje pealt vaadatuna maailma heldeim – ühel või mõlemal lapsevanemal on võimalik lapsega kodus olla kuni kolm aastat. Suur osa sellest ajast on vanemale tasustatud ja vanemapuhkuse lõppedes on vanemal võimalik oma endisele tööle tagasi minna. Nii lahket süsteemi teistest Euroopa riikidest ei leia, rääkimata riikidest väljaspool Euroopat, kus mõte tasustatud vanemapuhkusest on üldjuhul tundmatu (nt USA-s). Tegemist on poliitilise otsusega, mille eesmärk on rahvaarvu hoidmine, tehes laste saamise vanematele võimalikult lihtsaks, toetades neid riiklikult. Riik pöörab viimastel aastatel suuremat tähelepanu ka töö- ja pereelu ühildamisele, sh isade suuremale kaasamisele pereellu. Muu hulgas korraldatakse koostöös huvikaitseorganisatsioonidega erinevaid toetavaid kampaaniaid.

Ränne

Ränne ehk migratsioon võib toimuda nii riigi sees kui ka riikide vahel. Nii kuulub selle mõiste alla 1) inimeste liikumine Eesti sees, näiteks kolimine maapiirkondadest linnadesse; 2) inimeste liikumine Euroopa Liidu sees, näiteks eestlaste tööränne Soome või 3) inimeste liikumine Euroopa Liidu välistest riikidest (nn kolmandatest riikidest) Euroopa Liitu, näiteks Venemaa kodanike migratsioon Hispaaniasse. Immigrandiks nimetataksegi inimest, kes on kas vabatahtlikult või sunniviisiliselt asunud alaliselt ehk jäädavalt või pikemaks ajaks elama mõnda teise riiki.

Rände põhjuseid on vägagi erinevaid. Selleks võivad olla majandusliku heaolu parandamisega seotud põhjused, näiteks eestlaste tööränne Soome või poolakate ja türklaste tööränne Saksamaale. Rände põhjused on tihti seotud ka hariduse omandamisega, näiteks Eesti kodanike õpiränne Euroopa ülikoolidesse. Ent põhjused võivad olla ka poliitilised: äärmuslikud riigikorra muutused, inimõiguste rikkumised, relvakonfliktid või sõda ehk kõik see, mis ohustab inimese elu ja heaolu. Eesti ajaloost on meile hästi tuntud Teise maailmasõja aegne suur põgenemine, mil Eestist põgenes ligi 80 000 inimest läände – nii on meile põgenikuks saamise põhjused ajalooliselt hästi teada.

Tänapäeval on neid põhjuseid üha lisandunud. Näiteks on järjest enam põhjust rääkida kliimapagulastest, kes on sunnitud oma kodukohast lahkuma kliimamuutustest tulenevate tagajärgede tõttu. Samas võib kliima- ja majanduspagulus olla omavahel tihedalt seotud – tihtipeale võtavad just kliimast tingitud muutused inimestelt võimaluse elatise teenimiseks (eriti tuntav on see põllumajanduses). Pagulaseks nimetataksegi inimest, kes on oma koduriigist põgenenud ega saa sinna naasta (põhjuseks võib olla ka näiteks usuline, rassiline või inimese poliitilistest vaadetest või päritolust tingitud tagakiusamine). Uude riiki sisenedes on igal inimesel õigus esitada varjupaigataotlus, mis läbi vaadatakse ning seejärel otsustatakse see kas rahuldada või mitte. Riigi sellekohased otsused peavad aga olema kooskõlas riigi seaduste ning eelnevalt sõlmitud lepete ja kohustustega.

Kokkuvõttes on ränne – nii sisse- kui ka väljaränne riigist – oluline ja loomulik osa rahvastikuprotsessides ja seda mitmel põhjusel. Tervikuna võivad rändel olla riigile nii positiivsed kui ka negatiivsed mõjud. Need on aga riigiti väga erinevad ja neid tasub pigem vaadata konkreetse riigi konteksti ja rändestatistikat arvesse võttes. Samas saab välja tuua mõned peamised jooned. Rändega seotud negatiivseid mõjusid tunneb üldjuhul riik, kust väljaränne toimub – need on peamiselt seotud tööjõu väljarändamisega, eriti kõrgemalt haritud tööjõu rändega teistesse riikidesse. Positiivsed mõjud avalduvad aga üldjuhul sihtriigi majanduses ja on seotud sisserändest tuleneva tööjõu (sh hoojajalise) panusega riigi majandusvõimekuse suurendamisse.

ÜLESANNE

Too üks näide Eesti lõimumispoliitika edukusest ja üks näide selle kohta, kus Eesti lõimumispoliitikat edukaks pidada ei saa. Põhjenda, miks valisid just need näited.

Eesti Integratsiooni Monitooring 2020

Lisaks majandusse panustamisele on iga riigi huvides, et immigrandid jagaksid riigis kehtivaid demokraatlikke väärtusi ning võtaksid omaks seal kehtivad sellekohased normid. Selliste teemadega tegeleb riigi lõimumispoliitika. Lõimumise näitajaid on palju: näiteks haridustaseme, tööhõive, meediatarbimise ja võrdsete võimalustega seotud näitajad.

KÜSIMUSED JA ÜLESANDED