Peamised usundid Eestis
Eelmisest peatükist lugesid, et on oluline mõista eri rahvuste traditsioone ja kombeid. Tähtis koht ühe rahvuse kultuuris on aga kindlasti ka religioonil. Sellest peatükist saad teada, mis on maailma kaks suurimat religiooni ja milline roll on religioonil Eesti Vabariigis.
Euroopa on valdavalt kristlik piirkond
Euroopa on läbi aegade olnud suures osas kristlik piirkond. Kuigi religioonil ei ole paljude eestlaste jaoks enam sama tähendust ja mõju, mis oli sajandeid tagasi, kuulub ka Eesti kristlikku kultuuriruumi. Eesti Vabariigis kehtib tänapäeval usuvabadus – igaüks võib uskuda seda, mida soovib. Eestis puudub ka riigikirik ehk riigiga seotud ja eesõigustega kirik.
Me tähistame kristlikke pühasid, nagu lihavõtteid ja jõule. Suurel reedel ja jõulude ajal ei toimu koolitööd ning tihti on ka tööl käivatel inimestel siis vabad päevad. Samas pole kiriklikud pühad riigipühad ning neil päevil ei heisata riigilippu, nagu seda tehakse riigipühadel, näiteks 24. veebruaril ja 20. augustil. Jõulude ja lihavõtete ajal toimuvad jumalateenistused, mida on võimalik ka televiisorist vaadata. Nende kristlike pühade oluliseks pidamine näitab, et vaatamata usuvabadusele on meid kõige rohkem mõjutanud kristlik kultuur.
Pea igal religioonil on oma pühakoda ning pühakiri. Kristluse rajajaks oli rändjutlustaja Jeesus, kes tegutses 1. sajandil pKr. Jõulude tähistamisega meenutataksegi Jeesuse sündi. Algselt oli kristlik kirik terviklik ning seda nimetati katoliku kirikuks. 11. sajandil lõhenes see aga kaheks: kreekakatoliku ehk õigeusu kirikuks ja roomakatoliku kirikuks. Esimese kiriku pea on patriarh, teise oma Roomas elav paavst.
Kristlaste pühakoda on kirik. Eestis on palju kirikuid – neid hakati siinsetele aladele ehitama pärast ristiusustamist 13. sajandil. Kristlikke pühakodasid rajatakse Eestis veel praegugi. Kõik, nii roomakatoliku, õigeusu kui ka luteri kirikud on kristlikud, tegu on lihtsalt erinevate kristluse harude kirikutega. Nende kirikud näevad ka erinevad välja, seda nii väljast- kui ka seestpoolt.
Kõigi kristlaste püha raamat on piibel, mis koosneb vanast testamendist ja uuest testamendist. Eesti keelde tõlgiti piibel 18. sajandil.
Eestis tegutsevad näiteks ka Jehoova tunnistajatest ja mormoonidest misjonärid ehk usulevitajad. Mõlemad usurühmad loevad end kristlasteks, kuid nende tõekspidamised on näiteks luterlaste omadest mõneti erinevad. Nii ei tähista Jehoova tunnistajad sünnipäevasid ega riigipühasid, ei osale kaitseväeteenistuses ega laula kaasa riigi hümni. Eestis ilmub Jehoova tunnistajate ajakiri Vahitorn.
Loe lisaks: „Eesti ajaloo õpik 5. klassile. Pääsukese lend läbi ajaloo“. Maurus, 2015. Lk 54–57.
1.
a) Mis roll on kristlikul religioonil tänapäeva Eesti Vabariigis?
b) Millise kristliku kiriku traditsiooniga oled Sina rohkem kokku puutunud? Miks?
Vastus salvestatud!
2.
Kuidas tähistatakse kristlikke pühi Sinu kodus?
Vastus salvestatud!
3.
Muistsed eestlased kummardasid enne ristiusu saabumist loodust ja esivanemate hingi. Meenuta 5. klassis õpitust, milliseid muutusi tõi endaga kaasa ristiusk meie esivanematele.
Vastus salvestatud!
Erinevaid religioosseid tõekspidamisi
Kiriku mõju on viimaste sajandite vältel Eesti ühiskonnas märgatavalt vähenenud. Seda põhjustas peamiselt ligi 50 aastat kestnud Nõukogude okupatsioon, mil Eesti Vabariik ei olnud iseseisev. Meie põhjanaabrite, näiteks soomlaste jaoks mängib religioon aga tunduvalt olulisemat rolli kui eestlaste jaoks.
Nõukogude võimu ajal kiusati kristlasi taga, näiteks ei tohtinud pidada jõule, osaleda jumalateenistustel ega käia leerikoolis. Nüüdseks peavad paljud eestlased end ateistideks. Ateistid on inimesed, kes eitavad Jumala olemasolu. Leidub ka agnostikuid – inimesi, kes ei ole Jumala olemasolus kindlad.
Kristluse kõrval on maailma teiseks suureks religiooniks islam. Islamiusulised ehk moslemid tunnistavad ainujumalana Allahit ning peavad Muhamedi tema prohvetiks ehk Jumala sõnumitoojaks. Muhamed on ajalooline isik, kes 7. sajandi alguses hakkas kuulutama usku ainujumal Allahisse. Kui kristlaste ajaarvamise alguseks on Jeesuse kokkuleppeline sünniaasta, siis islamiusuliste ajaarvamise alguseks on aasta 622, mil Muhamed põgenes tagakiusamise tõttu Meka linnast Mediina linna ja rajas seal esimese islamiusuliste kogukonna.
Kui kristlaste püha raamat on piibel ja pühakoda kirik, siis moslemite püha raamat on koraan ning pühakoda mošee. Moslemite jaoks on oluline vaestele annetamine ning paastumine aasta üheksandal kuul. Paastuaega nimetatakse ramadaaniks. Sel ajal ei tohi süüa ega juua päikesetõusust loojanguni. Võimalusel peaks iga islamiusuline käima elu jooksul ka palverännakul Mekas. Moslemite igapäevaseid palvetamisi võib näha näiteks Egiptuses või mõnel muul islamimaal – teatud heli ehk kutsungi peale alustatakse ühist palvetamist näoga Meka suunas. Kui oleme harjunud nägema kirikutes altarimaalidel Jeesust, siis islami kultuuriruumis ei tohi Muhamedi kujutada ei maalidel ega ka kuskil mujal.
Lisaks nimetatutele leidub Eesti ühiskonnas ka teiste religioonide esindajaid – näiteks budiste ja hindusid, samuti maausulisi. Hinduism on maailma vanim religioon, hindudele on omane usk paljudesse jumalatesse. Budismi rajas umbes 500 a eKr ehk ligi 2500 aastat tagasi õpetlane Gautama, keda hakati hiljem Buddhaks nimetama. Maausulised aga peavad end eestlaste muinasusundi järgijateks. 2011. aastal luges end maausuliseks tuhatkond Eesti inimest.
Erinevate usundite tundmaõppimine aitab mõista eri rahvaste tõekspidamisi ja kultuuri ning ühtlasi vältida olukordi, kus võime tahtmatult riivata teist usku inimese väärtusi. Religioossed tõekspidamised on väga isiklikud ning neisse tuleb suhtuda alati lugupidavalt.
4.
Nimeta peamisi Eestis esindatud usundeid ning kirjelda nende kombeid.
Vastus salvestatud!
5.
a) Millist rolli mängib pühakoda ehk kirik tänapäeva inimeste elus?
b) Milline roll oli kirikul aga näiteks 13.–14. sajandil?
Vastus salvestatud!
6.
Vaadake koos õpetajaga klassis maailmakaardilt suuremate usundite leviala. Nimeta riike, kus on levinud maailma kaks suurimat religiooni.
Vastus salvestatud!
Mõisted
- Religioon on uskumuste, tavade ja normide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks või üleloomulikeks peetavad jõud.
- Usund on kitsamas mõttes religioosne süsteem, mis on omane teatud rah[1]vusele, kultuurile või inimrühmale.
