2. Tervise osad ja nende seotus
Maailma Tervisorganisatsiooni määratluses pole tervis mitte üksnes haiguste puudumine, vaid füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund. Tervis on küll ühtne, aga selles võib eristada kolme osa: füüsilist, vaimset ja sotsiaalset tervist.
Füüsiline tervis on seotud meie keha tööga, organite omavahelise koostöö ja positiivse kehatunnetusega. Füüsilisest tervisest oleneb näiteks see, millist koormust keha sportides talub, milline on seedesüsteemi eripära, kui palju und organism vajab. Ebakõlasid füüsilises tervises märkame üsna kergesti. Kui kusagilt valutab, tõuseb palavik või tekib nohu, on see üsna selge märk, et tervisega on midagi korrast ära. Me ei pea oma tervisele kogu aeg mõtlema ega teadma kõikide haiguste sümptomeid, küll aga tuleb aru saada, millal on vaja pöörduda arsti poole. Me saame toetada oma tervist, kui mõistame keha toimimist. Füüsilist tervist toetavad läbimõeldud toiduvalik, piisav uni ja puhkus, igapäevane liikumine.
Vaimne tervis on seotud tunnete, mõtlemise ja enesehinnanguga. Selle aluseks on närvisüsteemi toimimine. Vaimse tervise all mõeldakse ka suutlikkust valida ja kasutada infot; võimekust mõelda kriitiliselt, otsustada ja teha valikuid; enda tunnetega hakkama saamist, nende kohaselt väljendamist ja oskust tulla toime pingete ja stressiga; samuti võimet õppida ning ennast arendada. Vaimse tervise ebakõlasid on keerulisem märgata kui füüsilise tervise omi. Näiteks võivad väsimust, pea- ja kõhuvalusid põhjustada hoopis vaimse tervise probleemid. Vaimset tervist toetavad hoolivad suhted, hea meeleolu, tasakaalustatud toit, piisav puhkus ja liikumine. Meie heaolu sõltub väga suurel määral tunnetest. Nii võib pikaajaline pinge ehk stress põhjustada füüsilisi vaevusi, samas võivad hea meeleolu ja positiivne suhtumine muuta ka raske haiguse kulgemise kergemaks.
Sotsiaalne tervis väljendub suhetes teiste inimestega, aga ka reeglite ja moraalinormide järgimises. Sotsiaalse tervise näitajateks on teiste mõistmine, konfliktidega toimetulek, manipuleerimise ja survestamise mõistmine ning oskus nendega hakkama saada, enda õiguste ja vajaduste eest seismine, teiste abistamine ning toetamine.
Tervise osad on omavahel tihedalt seotud. Mõjutades üht, mõjutame ka teisi. Ütleb ju ka vanasõna, et terves kehas terve vaim. Näiteks tagab füüsiline aktiivsus parema une, see omakorda parema meeleolu, erksama õppimise ja valmisoleku suhelda.
A.
Uuri näidist. Joonista skeem paberile või kirjuta tabelisse igasse tulpa märksõnu, mis iseloomustavad seda tervise osa. Kui mõni sõna iseloomustab mitut osa, trüki see kõige alumisse lahtrisse.
Võrrelge klassis oma töid, vajadusel täiendage. Mida märkate?
Vastus salvestatud!
B.
Selgita mõistet tervis nii, et ka need, kes ei tea füüsilise, vaimse ja sotsiaalse tervise tähendust, mõistaksid sinu selgituste abil tervise olemust.
