Tegevus

Vajalikud vahendid: õhupallid, õhupallipump

Koos lastega tuletatakse meelde eelmiste päevade õppetegevused. Mis juhtus põrsakeste majadega? Miks nii juhtus?

Õpetaja jagab lastele õhupallipumbaga täis puhutud õhupallid. Õhupalli ots pole sõlme seotud, vaid lapsed hoiavad õhupalli otsast kinni, et õhk välja ei tuleks. Õhupalli hoitakse oma põse juures. Õpetaja palub lastel vaikselt õhupalli otsa avada ning seejärel uurib, mida lapsed seda tehes põsel tunnevad. 

1. Kas see, mida tunned, on nõrk või tugev tuul?

Järgmiseks palub õpetaja juba rohkem õhupalli otsa avada. 

2. Kuidas ja mida sa nüüd tunned?

Kogu õhupalli otsa avamine. 

3.  Mida sa nüüd oma põsel tundsid? 

Kuula ja vaata

Muinasjutuga jätkamine (9.51–11.53). Õhtujutt: 6 | „Kolm põrsakest“.

Arutle ja vestle I

Pärast muinasjutu kuulamist ja vaatamist algatab õpetaja arutelu. 

1. Tänu millele jõudsid põrsad Niff-Niff ja Nuff-Nuff oma venna maja juurde?
2. Mis tuli hundile tee peal ette? 
3. Mis kukkus puu otsast alla?
4. Mis sa arvad, miks asjad kukuvad? 
5. Miks asjad kunagi ülespoole ei kuku?

Vaata ja kuula

Õpetaja näitab videot gravitatsiooni kohta. Video on ingliskeelne, seega peab õpetaja enne video läbi vaatama, et ta saaks teha sünkroontõlget. 

Pärast video vaatamist arutatakse koos õpetajaga järgmisi küsimusi.

1. Miks asjad kukuvad Maa poole? 
2. Gravitatsioon – mis see on? 

Õpetaja võib kasutada selgituses lastele sõnapaari „Maa külgetõmbejõud“.

Katse I

Vajalikud vahendid: õunad, suled, A4 paber, topis- või jalgpall vms

Pärast arutelu saavad lapsed ise katsetada, kas kõik asjad tõesti kukuvad Maa poole või mõni asi liigub ka üles. 

Õpetaja jagab lapsed paaridesse või rühmadesse ning iga seltskond saab võrdse arvu esemeid. Enne katse korraldamist püstitatakse hüpotees selle kohta, mis esemetega käest lahti lastest juhtuda võib. Võimalusel võiks katset teha trepil või kõrgemalt astmelt: nii on lastel pikemalt aega jälgida, kuidas esemed langevad. 

Lapsed katsetavad eri suuruses ja raskusega asjade kukutamist. Trepilt esemeid kukutades peab jälgima ka seda, et ülejäänud lapsed oleksid ohutus kauguses.

Arutle ja vestle II

Arutatakse, mis kukkus kiiremini, kas nt õun või A4 paberileht, õun või sulg, topispall või jalgpall. Lapsed katsetavad iseseisvalt.

Katse lõpus järjestavad lapsed asjad raskuse järgi. Esimeseks läheb ese, mis kukkus kõige kiiremini, ja viimaseks jääb ese, mis langes kõige aeglasemalt.

Pärast eksperimendi lõppu joonistavad lapsed pildi, milline asi kukkus kiiremini (oli raske), milline aeglasemalt (oli kerge). Iga laps leiab endale paarilise ja koos paarilisega toimub arutelu joonistatu üle: mis kukkus aeglaselt või kiiresti ja miks.

Ühises suures ringis tehakse veel kord järeldused eksperimendist.

Veel võimalusi

Lastega võib teha kleepetöö, kus asjad on järjestatud selle järgi, kui kiiresti nad kukkusid.

Katse II

Vajalikud vahendid: föön, pingpongipall

Teiseks katseks on pingpongipalli katse, mis näitab, kuidas tuul saab kergemaid asju lennutada ja õhus hoida. 

Katse fööni ja pingpongipalliga

Õpetaja näitab katse ette, misjärel saavad lapsed tulla paaris ka ise katset läbi viima. Üks lastest hoiab fööni ning suunab õhujoa ülespoole. Teine laps asetab pingpongipalli õhujoa sisse ning laseb palli ettevaatlikult lahti. Pall jääb tugeva õhuvoolu tõttu hõljuma. 

Katsevahendite puudumisel saab katset vaadata ka videost. Kolme Põrsakese lehel on peale video ka selgitus nii õpetajale kui ka lastele. 

Kokkuvõte

Vajalikud vahendid: väikesed plastpallid (vms, mis õpetajal käepärast) ja värvilised ämbrid või kausid.

Lõpuringis hindavad lapsed enda tegevusi valgusfoori põhimõttel.

Roheline – saan aru, oskan seda teistele seletada.
Kollane – vajan natuke abi.
Punane – ma ei saanud aru, vajan rohkem abi.

Seejärel saab laps paari sõnaga kirjeldada oma lemmiktegevust ning põhjendada, miks ta valis sellist värvi ämbri.

Veel võimalusi

Ämbri asemel saab kasutada ka pappkasti, mille küljele on kleebitud värviline paber.