Puhub tuul vinge-vinge
| Eelteadmised ja oskused | Laps nimetab erinevaid ilmastikunähtusi. |
| STEAM-i valdkonnad | Loodusteadus: mis on tuul? Nõrk ja tugev tuul. Inseneeria: maja ehitamine Tehnoloogia: liitreaalsus, digivahendite kasutamine, ventilaator Matemaatika: aja mõiste (öö ja päev) Kunst: paberist puulehtede väljalõikamine |
| Uued teadmised / sõnavara | liitreaalsus, kivistuma, ventilaator |
Õppetegevused
| Üldoskuste eesmärgid | • Laps tegutseb uudses olukorras täiskasvanu juhiste järgi ja loob nutiseadet kasutades digikujutise päris maailma. |
| Valdkonnapõhised eesmärgid | • Laps tutvub mõistega „liitreaalsus“ ja selle kasutamisega. • Laps selgitab, kuidas ta teab, et tuul puhub. • Laps selgitab, mis kasu ja kahju võib tuulest olla. |
Arutle ja vestle
Õpetaja palub lastel meenutada eelmise päeva tegevusi. Koos vaadatakse üle ehitatud majad ning arutatakse järgmisi küsimusi.
- Mis on juhtunud ehitusseguga? (Segu on kivistunud.)
- Mida tähendab sõna „kivistunud“?
Seejärel jätkatakse rühmades maja ehitamist.
Selleks, et ehitussegu kivistuks ja kivikesed sinna püsima jääks, on vaja aega, näiteks ühte ööpäeva.
Kuula ja vaata
Jätkatakse järjejutu kuulamist. Muinasjuttu tuleb uus tegelane – hunt.
Muinasjutu kuulamine (3.19–9.56). Õhtujutt: 6 | „Kolm põrsakest“.
Viimasest muinasjutu kuulamisest on möödunud üsna pikk aeg, siin võiks lastega meenutada minasjutu sisu.
Pärast jutu kuulamist toob õpetaja liitreaalsusega rühmaruumi hundi. Seejärel saavad lapsed paari või rühma peale tahvelarvuti ning koos korratakse sama tegevust. Selleks kasutatakse Google’i otsingumootorit, nutitelefone või tahvelarvuteid.
Vajalikud vahendid: tahvelarvuti või nutitelefon ja internetiühendus
Liitreaalsuse tegevuse käik
- Kirjuta Google’i otsingusse „hunt“ või „wolf“.
- Vajuta „View in 3D“.
- Vajuta „View in your space“.
- Liiguta nutiseadet aeglaselt tühja põrandapinna peal.
- Pane kõlar valjuhääldi peale: hunt teeb häält.
Arutle ja selgita
Vajalikud vahendid: suled
Õpetaja algatab arutelu hundi tegevuse üle (kahe põrsa maja pikalipuhumine). Mida tegi hunt, et põrsakeste majad ümber läksid? Õpetaja jagab lastele suled ning palub teha samamoodi, nagu hunt tegi. Lapsed võtavad sule ja proovivad seda oma käe pealt ära puhuda.
- Mis juhtus?
- Miks sulg ära lendas?
- Mida sa tundsid oma käel, kui puhusid? Kas külma või sooja õhku?
(Tuul on õhu liikumine.)
Tuule kirjeldamine ja selle iseloomustamine.
- Kas ja kuidas sa tuult tunned, kuuled ja näed?
- Kuidas võiks aru saada, kas tuul on nõrk või väga tugev?
(Liikuvad puud ja lipud, tuule käes lendlevad puulehed.)
Tuulel võib olla teel takistusi, mida ta suudab liigutada.
- Mis sa arvad, millised asjad ei liigu tuulega kaasa?
- Mis kasu või kahju võib tuulest olla?
Katse I
Vajalikud vahendid: langevari või suurem lina, puulehed või paberist välja lõigatud puulehed
Õpetaja juhatab tegevuse sisse ning asetab langevarju põrandale. Lina või langevarju keskele asetatakse paberist välja lõigatud puulehed. See võib olla laste esimene ülesanne. Olenevalt aastaajast võib ka päris puulehti kasutada.
Lapsed võtavad lina või langevarju äärtest kinni ja hakkavad seda kätega üles ja alla liigutama. Esialgu liigutatakse käsi aeglaselt ja rahulikult, õpetaja märguande peale lisatakse liigutustele jõudu. Õpetaja suunab lapsi lehtede liikumist jälgima: kuidas lehed õhku tõusevad, millal tõusevad ja kuidas laste liigutused protsessi mõjutavad.
Õpetaja algatab pärast tegevust arutelu tekkinud tuule tugevuse üle, kuulatakse laste mõtteid ja arvamusi. Koos arutades leitakse seos laste käte liigutamise, tuule tugevuse ning lehekeste lendlemise vahel.
Õpetajat abistavad küsimused.
- Mida sa panid tähele, kui käsi aeglaselt üles ja alla liigutasid?
- Mida sa panid tähele, kui sa käsi kiiresti üles ja alla liigutasid?
- Mis lehtedega juhtus? Mis sa märkasid?
Katse II
Vajalikud vahendid: eelnevas kahes tegevuses valminud (õlgedest ja okstest) majad
Õpetaja viib jutujärje eelmistes tegevustes valminud õlgedest ja okstest majadele. Koos arutatakse, mis juhtus majadega muinasjutus.
Lapsed leiavad ruumist enda tehtud majad ja jagunevad taas rühmadesse. Õpetaja märguande peale proovivad lapsed kõigepealt ise puhuda õlgedest ja okstest ehitatud maju pikali.
Seejärel arutatakse, milline oli katse tulemus, ning koos tehakse järeldus (lapsed ei jõua majasid ümber puhuda, nad ei suuda piisavalt suurt tuult teha).
Järgmise tegevuse tarbeks toob õpetaja ventilaatori, millega saab proovida õlgedest ja okstest tehtud maju pikali puhuda. Tegevusele järgneb vestlus katses nähtust. Katse järel toimub taas arutelu, kus tehakse laste mõtetest ja järeldustest kokkuvõte.
Kokkuvõte
Vajalikud vahendid: värvilised suled (punased, rohelised ja kollased)
Lõpuringis valib laps enesehindamiseks vastavat värvi sule. Toimub võistlus, kes suudab puhudes oma sulge kõige kauem õhus hoida. Kui sulg kukub maha, kükitab laps sule kõrvale ning jälgib teisi. Kui kõigi suled on maad puudutanud, saab iga laps põhjendada, miks ta valis seda värvi sule.
Laste enesehindamine valgusfoori kasutamise põhimõttel.
Roheline – saan aru, oskan seda teistele seletada.
Kollane – vajan natuke abi.
Punane – ma ei saanud aru, vajan rohkem abi.
Pärast seda jätkatakse vaba tegevuse käigus Naff-Nafi maja ehitamist. Majal on puudu veel katus. Lapsed saavad ise pakkuda võimalusi, millest katust meisterdada võiks. Ehituseks saab kasutada näiteks jäätisepulkasid.
