Arutle ja vestle I

Vajalikud vahendid: jäätisepulgad, takjapael 

Õpetaja on ette valmistanud tegevuse vahendid: jäätisepulkade otstesse tuleb kleepida takjanupukesed.

Õpetaja jagab lastele jäätisepulgad ning palub lastel takjapaela katsuda. Seejärel suunab ta lapsed arutelule. 

1. Mida sa tunned (pehme, krobeline)? 
2. Millised pooled jäävad omavahel kinni, millised mitte?
3. Katseta, millised pooled omavahel kokku jäävad.
4. Millised ei jää omavahel kokku? Miks?

Seejärel suunab õpetaja lapsi jäätisepulkadest geomeetrilisi kujundeid (nelinurk, kolmnurk) looma. Koos arutatakse, millistest kujunditest koosneb maja ning kas jäätisepulkadest saaks samuti maja kokku panna. 

Lapsed teevad ruudust ja kolmnurgast kujundi, mille asetavad siis paberile. Paberil joonistatakse majale puuduolevad osad.

Veel võimalusi

Olenevalt laste oskustest saab tegevust lihtsustada, andes neile juba kokkupandud nelinurga ja kolmnurga. Lapsed võtavad ise geomeetrilised kujundid lahti ja seejärel panevad uuesti kokku.

Kuula ja vaata

Muinasjutuga jätkamine. Õhtujutt: 6 | „Kolm põrsakest“.

Arutle ja vestle II

Pärast video vaatamist algatab õpetaja arutelu. 

1. Mida võiks tähendada „kividest üles ladumine“? Õpetaja paneb laste mõtted tahvli peale kirja.
2. Kas võiks kuidagi teistmoodi ka öelda? 

Vajalikud vahendid: erinevas suuruses ja värvis dekoratiivkivid, luubid ja luubitopsid

Õpetaja jagab kätte materjalid ning suunab lapsi kive vaatlema ja võrdlema. Üksi või paaris uuritakse kive, kasutades luupe ja luubitopse (tegevuses kasutatakse dekoratiivkive). 

Seejärel arutab õpetaja koos lastega järgmisi küsimusi.

1. Mida on käega katsudes tunda?
2. Mida näeb silmaga, mida näeb luubiga?
3. Mille poolest luubiga vaatamine teistmoodi on?

Lapsed kirjeldavad kive erinevate omadussõnadega, nagu „kerge“, „raske“, „ümar“, „kandiline“, „värviline“, „sile“, „krobeline“. Kividest moodustatakse erinevate tunnuste põhjal hulgad (suured-väiksed, heledad-tumedad jne).

Lapsed katsetavad mustrirea loomist väikestest kivikestest. Kui muster on valmis, vahetavad õpilased kohad ning kaaslane proovib tehtud mustrit jätkata. 

Veel võimalusi

Õpetaja võib kive kasutades luua näidismustrid. Sel juhul võiks teha mustrireast pildid ning need välja printida. Laps vaatleb esialgset mustrit fotolt ja jätkab sama mustrit laual kivikestega.

Kui dekoratiivkive pole, võivad lapsed ka õuest kive korjata ja võrrelda, mille poolest need üksteisest erinevad.

Selle ülesande juurde sobib lahendamiseks veebiülesanne 9: lõpeta mustrid.

Arutle ja katseta

Õpetaja arutab koos lastega kivide omaduste üle ning suunab lapsi kividest ehitama. Lapsed proovivad dekoratiivkive teineteise peale laduda. 

1. Kus saab veel kive kasutada, peale majade ehitamise? 
2. Kui kõrge torni saab laduda? 
3. Miks ei püsi kivid üksteise peal? (Kivid on libedad, eri kujuga.)
4. Mis aitaks kive ühendada, et need maha ei libiseks?

Meisterdamine

Vajalikud vahendid: ehitus- või vuugisegu (sobib ka savi), vesi, luubid, kummikindad, kauss veega, jäätisepulgad, väiksed kivid

Kui õpetaja otsustab kasutada ehitussegu, peaksid lastel olema kummikindad. Ehitussegud on erinevad ja võivad olla pisut söövitava toimega. 

Õpetaja tutvustab lastele järgmist tegevust ning räägib ohutusnõuetest. Koos lastega valmistatakse ette ehitussegu. Lapsed uurivad luupidega segu väljanägemist ja katsuvad kummikinnastega selle tekstuuri. 

1. Mida sa näed silmaga?
2. Mida näed kasutades luupi?
3. Mida sa oma näppude vahel tunned? (Teraline, krobeline, pehme vms.)

Seejärel jagab õpetaja lapsed rühmadesse ning alustatakse maja ehitamist. Selleks, et lastel oleks lihtsam kive laduda, võib võtta esimeses tegevuses kasutuses olnud jäätisepulkadest tehtud nelinurga ja kasutada seda n-ö vundamendina, mille peale maja üles laduda. 

Juures võiks olla ka kauss veega, kus lapsed saavad vahepeal näppude külge jäänud segu maha pesta. 

Olenevalt maja kõrgusest võiks maja ehitus kesta vähemalt kaks päeva, kuna vuugisegu vajab vahepeal aega kivistumiseks. Siin saab juhtida tähelepanu sellele, et ka muinasjutus võttis Naff-Naffil maja ehitamine mitu päeva.

Veel võimalusi

Tegevuses võib kasutada ka savisegu. Savi võib aga kuivamisel praguneda ja kivid ei pruugi kinni jääda. 

Arutle ja vestle III

Kuni segu kivistub, arutleb õpetaja koos lastega maja ehitamise üle. Koos mõeldakse, mis osad majal kindlasti olema peavad.

Õpetajat toetavad küsimused.

1. Millega peab arvestama nt ukse- ja aknaava loomisel? 
2. Mis majaosi oskad veel nimetada?
3. Kas ja miks need on olulised?

Õpetaja võiks tähelepanu juhtida ehitussegu omadustele: milline see on maja ehituse hetkel ja mis juhtub järgmiseks päevaks.

Õppemäng

Õpetaja palub igal lapsel tulla ja võtta endale laua pealt üks väike dekoratiivkivi, millega tehakse osavusmäng. 

Õpetaja nimetab kehaosa (nt õlg, jala- või käelaba) ning laps peab asetama kivi vastava koha peale selliselt, et see maha ei kukuks. Lapsed võivad ka ise pakkuda, kuhu kivi asetada, sedasi korratakse kehaosade nimetusi.

Kui lapsed on muutunud juba osavamaks, saab raskusastet tõsta liikudes. Lapsed on ringjoonel ja kõnnivad koos kividega ringiratast. Kui õpetaja nimetab kehaosa, asetavad lapsed kivi nimetatud kehaosale ning proovivad liikumist jätkata.  

Mängu võib mängida muusikapala saatel.

Kokkuvõte

Vajalikud vahendid: suurem paber, värvilised pliiatsid, vildikad, kriidid

Suurele paberile joonistatakse ühiselt linn. Iga laps kasutab oma maja joonistamiseks seda värvi pliiatsit, kuidas ta teemast aru sai ja seda mõistis.

Lõpuringis on ühine arutelu lastega, kõik lapsed saavad oma maja näidata ja sellest paari lausega rääkida. Lapsed hindavad oma tegevust valgusfoori põhimõttel. 

Roheline –  saan aru, oskan seda teistele seletada. 

Kollane –  vajan natuke abi.

Punane –  ma ei saanud aru, vajan rohkem abi.