Katse

Vajalikud vahendid: klaasid, pokaalid ja vesi

Tegevuse alguses meenutatakse eelmist õppetegevust, kui vesi muudeti tahkeks (jää, jääkuubikud, jää kirmetis).

Õpetaja uurib lastelt, mida saaks veel vett kasutades teha. Õpetaja juhib arutelu selliselt, et lapsed jõuavad muusika ja heli juurde.

Hea oleks kasutada ühesuguse kujuga klaasist pokaale. Igasse klaasi valatakse erinevas koguses vett. Selleks, et heli kuuldavale tuleks, peab mööda klaasi äärt tegema niiske näpuga ringe. Alguses võiks võtta kolm pokaali, kus igas pokaalis on erinev hulk vedelikku (erinevad helikõrgused). Kui õpetaja on tegevuse ette näidanud, saavad lapsed järele proovida.

Selle tegevuse juurde sobib lahendamiseks veebiülesanne 7: jääkuubiku omadused.

Kuula ja vaata

Kui kuulamiste vahele on jäänud pikem paus, siis on soovitatav vaadata videot algusest peale. Kindlasti on see kasulik siis, kui mõni laps on eelmisel päeval puudunud.

Muinasjutu kuulamine algusest kuni 3.36. Õhtujutt: 6 | „Kolm põrsakest“.

Õppemäng

Õpetaja juhatab õppemängu sisse vestlusega ja palub lastel meenutada, milliseid materjale põrsakesed oma majade ehitamisel kasutasid. Õpetaja on varunud vastavaid materjale, et lapsed saaksid neid oma käega katsuda ja jutustada, mida nad tunnevad. 

Ehitusmaterjalidest tähed ja hulgad

Vajalikud vahendid: pildimaterjal muinasjutu ehitusmaterjalidest, käega katsutav materjal (õled, oksad, kuivanud lehed, kivid, savi)

Majade ehituseks kasutatavatest materjalidest oma nime esimese ja viimase tähe moodustamine. Laps peab otsustama, millisest materjalist on tal kõige parem oma nimetähte moodustada, ilma et materjal puruneks (kõrred ja jämedamad oksad ei paindu). Nende tähtede puhul, milles on vaja lisada ka kaar, nt R, U ja S, peab laps kasutama tähe tegemiseks väikseid kivikesi või näiteks puulehti.

Enne töö alustamist viib õpetaja läbi rühmatöö, kus moodustatakse hulgad „Kolme põrsakese“ majade ehitamisel kasutatavatest materjalidest. Et tegu on rühmatööga, on oluline koostöö ja arutelu rühmakaaslaste vahel. 

Esimene variant. Esmalt moodustatakse kolm hulka ehitatud majade järgi (õlgedest maja, oksad ja kuivanud lehed ning kivimaja). 

Teine variant. Moodustatakse neli hulka materjali nimetuse järgi: õled, oksad, kuivanud lehed, kivid. Materjale käega katsudes saab tuua sisse vastandsõnade nimetamise: „kõva-pehme“, „sile-krobeline“, „tugev-nõrk“, „raske-kerge“ jne.

Rühmatöö on ettevalmistus materjalide omadustega tutvumiseks. Nii on lastel hiljem lihtsam valida nimetähtede moodustamiseks sobivaid materjale. 

Meisterdamine I. Maja kavandamine

Vajalikud vahendid: väikesed kriiditahvlid, tahvlikriidid

Enne ehitamise juurde asumist jagab õpetaja lastele väikesed tahvlid, kuhu lapsed saavad sissejuhatava tegevusena kriitidega ühe põrsakese maja joonistada. Joonistatud majakestest kujundatakse rühmaruumis näitus. 

Tahvlid joonistamiseks saab õpetaja ise valmis teha. Selleks on kasutatud laminaatparketi tükke ja musta tahvlivärvi. Isikliku tahvli loomise võib ka koos lastega ette võtta. Sel juhul peaks lapsed kandma värvides kindaid. Loodud tahvlit saab ka edaspidi õppetegevustes kasutada. 

Õlgedest maja ehitamine

Vajalikud vahendid: õled; plastiliin; kandik või alus, kuhu mahub õlgedest maja ja hiljem teise põrsa okstest maja 

Enne meisterdamise algust toimub arutelu selle üle, milline oli Niff-Nifi maja ning mis vahendeid oleks vaja, et lapsed saaksid õlgedest maja ehitada. Koos tuletatakse meelde ka hea rühmatöö alused. 

Meisterdamise aluseks on hea kasutada mõnda suuremat alust, mille peale maja ehitada, sest järgmise päeva tegevuses ehitatakse juurde okstest maja ja seitsmenda päeva tegevuses kasutatakse neid maju katse korraldamisel. 

Vajaduse korral võib pakkuda lastele plastiliini kasutamise võimalust, et kõrsi alusele kinnitada.

Arutle ja vestle

Õpetaja juhatab sisse arutelu, milliseid maju põrsakesed ehitasid. Koos lastega pakutakse, millest veel saaks maju ehitada. Koos meenutatakse eelmise päeva tegevusi. Arutelu käigus jõutakse ideeni proovida jääkuubikutest maja ehitada. 

Õpetajat abistavad küsimused. 

1. Mida lapsed eile valmistasid?
2. Kuhu vesi kallati?
3. Miks kallati vesi jäävormi?
4. Kuhu jäävormid viidi? Miks?
5. Miks viidi jäävormid sügavkülma? Mis jääle meeldib ja ei meeldi? Miks? (Madal temperatuur meeldib, päike ega soojus ei meeldi.)

Külmikust tuuakse laste valmistatud jääkuubikud ja valatakse need kokku suurde läbipaistvasse anumasse. Õpetaja tutvustab lastele termomeetrit ning uurib, mis see võiks olla ja kus lapsed seda varem näinud on. Mida saab sellega teha? Seejärel asetatakse termomeeter jääkuubikutega täidetud kaussi ja jätkub arutelu. 

Vajalikud vahendid: läbipaistev anum, termomeeter, erinevat värvi jääkuubikud

Abistavad küsimused õpetajale.

1. Mida me saame teada termomeetri asetamisega jääkuubikutega täidetud nõusse? Vaatluse käigus saab uurida laste käest, miks temperatuur langeb (jää on külm, jahe).
2. Millal ja miks on oluline teada temperatuuri?
3. Kas jääkuubikutest saaksid põrsakesed endale maja ehitada? 
4. Milline temperatuur peaks olema (külm, soe, alla nulli), et põrsakesed saaksid omale jääkuubikutest maja ehitada? 
5. Millisel aastaajal saaksid põrsakesed ehitada jääkuubikutest maja ja millisel mitte? Miks?

Meisterdamine II. Jääkuubikutest maja

Vajalikud vahendid: laste valmistatud jääkuubikud, kandik

Pärast toimunud arutelu pakub õpetaja lastele välja, et kõige kindlam viis järelduste tegemiseks on ise katsetada. Jätkub rühmatöö, mille käigus lapsed proovivad jääkuubikutest maja ehitada. 

Õpetaja jagab rühmadele jääkuubikud ja annab lastele natuke aega katsetamiseks ja ehitamiseks, seejärel juhatab sisse arutelu. 

1. Kas jääkuubikud püsivad üksteise peal? Kui kaua nad püsivad? 
2. Miks nad maha libisevad? (Jää on libe ja see hakkab sulama.)
3. Miks hakkab jää sulama?
4. Millised tingimused peaksid kogu aeg olema, et põrsakesed saaksid jääst maja ehitada? 
5. Mis on jääkuubikutele iseloomulikud tunnused? (Külm, libe, tahke.)

Selle tegevuse juurde sobib kordamiseks veebiülesanne 7: jääkuubiku omadused.

Kokkuvõte

Vajalikud vahendid: värvilised paberid (roheline, kollane, punane), käärid

Lõpuringis võetakse päeva tegevused kokku ning lapsed hindavad oma tegevusi valgusfoori põhimõttel. Õpetaja on paberitele joonistanud erinevad geomeetrilised kujundid. Laps valib ühe kolmest värvist ning saab seejärel teada, millise geomeetrilise kujundi ta välja lõikama peab. Kui laps on kujundi välja lõiganud, annab ta tegevuste kohta tagasisidet. 

Roheline – saan aru, oskan seda teistele seletada.

Kollane – vajan natuke abi. 

Punane – ma ei saanud aru, vajan rohkem abi.