Siis kui päevast saab öö ja jälle hommik

Näita seotud sisu 4

Eelteadmised ja oskused	Laps nimetab ööpäeva osi (hommik, päev, õhtu, öö), kirjeldab tänaseid ja homseid tegevusi ning eristab geomeetrilisi kujundeid (ruut, kolmnurk, ring). Laps on tutvunud taevakehadega Päike ja Kuu ning planeediga Maa.
STEAM-i valdkonnad	Loodusteadus: taevakehad; mis tiirleb ja mis pöörleb Matemaatika: tasapinnalised geomeetrilised kujundid, hulkade moodustamine, loendamine Tehnoloogia: taskulamp või nutitelefoni taskulambi funktsioon ja selle kasutamine Kunst: vahtplastist palli värvimine; mida kujutame Maa mudelil rohelise ja mida sinise värviga (maismaa ja veekogu)
Uued teadmised / sõnavara	tiirlema, pöörlema, gloobus (Maa vähendatud mudel), järjejutt

Õppetegevus

Üldoskuste eesmärgid	• Laps tegutseb sihipäraselt, keskendub tegevusele ja teeb paaristöö käigus valmis vahtplastpallist Maa mudeli.
Valdkonnapõhised eesmärgid	• Laps selgitab, miks öö ja päev vahelduvad (põhjuse ja tagajärje seos), mõistes terviklikku nähtust.

Kuula ja vaata

Hommikuringis tutvustab õpetaja eesootavat nädalat, misjärel hakatakse kuulama „Kolme põrsakese“ muinasjuttu. Õpetaja on lastele teada andnud, et muinasjuttu kuulatakse järjejutuna.

Lastelt uuritakse, mida tähendab mõiste „järjejutt“. (Vajaduse korral saab seose luua unejutuga, mida loetakse lasteaias iga päev.)

Õpetajal on loo edasiandmiseks mitu võimalust: ta võib seda ise lugeda/jutustada või kasutada mõnd heli- või videofaili.

Muinasjutu kuulamine algusest kuni 1.37. Õhtujutt: 6 | „Kolm põrsakest“

Arutle ja vestle I

Kuuldud muinasjutukatkendi põhjal toimub vestlus. Õpetaja näitab lastele „Kolme põrsakese“ tegelaste pilte ning koos tuletatakse meelde tegelaste nimed.

Tegevuse juurde sobib lahendamiseks veebiülesanne 1: liiguta nimi õige tegelase juurde.

Esialgu hunti ei tutvustata ega näidata. Seda tehakse alles siis, kui jõutakse muinasjutu kuulamisega hundi tegelaskujuni.

Orienteerumine ajas

Õpetaja loeb ette muinasjutus kõlanud lause.
(…) homme hommikul, homme hommikul hakkame varakult tööle, täna lööme veel lulli.

Lastega arutatakse aega näitavate mõistete üle („homme“, „täna“ ja „hommik“) ning tuletatakse meelde erinevad päevaosad. Koos vaadatakse pilte, nimetatakse pildil nähtud tegevusi ja arutletakse, mis päevaosaga on tegemist.

Pildikaardi leiad siit.

Arutelus võiks pöörata tähelepanu sellele, et on tegevusi, mida ei saa asetada ühele kindlale päevaosale (hommikule, päevale või õhtule), näiteks söömine, mängimine, käte pesemine.

Nende tegevuste juures saab küsida, mis päevaosal neid tavaliselt ei tehta. Näiteks tavaliselt lapsed öösel õues ei mängi ega lasteaias ole.

Vaadata võib ka Tartu observatooriumi YouTube’i kanalilt videot „Päev, öö ja aastaajad“, mis täiendab hästi öö ja päeva arutelu. Soovitatav on teha sobilikest lõikudest valik, sest 6–7-aastastele võib terve sisu vaatamine olla keeruline.

Õppemäng

Vajalikud vahendid: ööpäeva osade pildimaterjal. Õppemänguks vajaliku pildimaterjali saab välja printida siit. Pildikaardid tuleb enne tegevust välja lõigata, võimalusel lamineerida.

Õppemängu saab teha kolmel moel.

Esimene variant. Õpetaja jagab igale lapsele ühe pildikaardi, mis kujutab mingit tegevust erineval päevaosal. Tegevusi kajastavad pildid on ise kujuga. Lähtudes tegevusest pildil, moodustavad lapsed hulgad ööpäeva osadest: hommik, päev, õhtu, öö (vajaduse korral võib lastega arutada, miks nii otsustati ja mille alusel).

Teine variant. Moodustatakse hulgad selle järgi, millise geomeetrilise kujuga pilt lapse käes on. Koos lastega moodustatakse kolm hulka. Seejärel loendatakse ja võrreldakse pilte hulkades. Koos arutatakse, mis tegevus on pildil ja millal seda tehakse.

Kolmas variant. Kui õpetaja ei soovi õppemängu kasutada, võib lastega mängida mängu „Maa ja meri“, kus maa ja vee asemel on öö ja päev. Õpetaja öeldud tegevuse põhjal peab laps valima, kas tegevust tehakse öösel või päeval.

Arutle ja vestle II

Õpetaja algatab arutelu, millal saabub öö ja homne hommik (kuna põrsad Niff-Niff ja Naff-Naff lubasid just siis hakata omale maja ehitama).

Õpetaja uurib lastelt järgmist.

Mis päevaosi sa nimetada oskad?
Mis päevaosa eelneb ööle?
Mis päevaosal oled lasteaias?
Mis päevaosa sulle endale kõige rohkem meeldib?

Arutelu juurde sobib lahendamiseks veebiülesanne 2: taevas päeval ja öösel.

Peale vestlust vaadatakse koos päeva ja ööd tutvustavat videot. Siin on vaja õpetaja sünkroontõlget, kuna video on inglise keeles. Katse gloobuse ja laualambiga algab 0.58.

Ööd ja päeva tutvustav video „Day and Night. Video for kids“:

Õpetaja tutvustab mõistet „gloobus“ ning selgitab mõistete „pöörlema“ ja „tiirlema“ erinevust. Õpetaja näitlikustab, millal Maa pöörleb ja millal tiirleb.

Gloobus on mudel planeedist Maa. See näeb välja nagu kera, kuhu on joonistatud mered, maad ja riigid või mägede kõrgused. See aitab meil õppida, kuidas maailm välja näeb ja kus erinevad kohad asuvad.

Pöörlemine tähendab seda, et midagi pöörleb ümber oma keskpunkti. Ka Maa pöörleb. Tänu Maa pöörlemisele paistab päike erinevatele Maa osadele ja see tekitab meile päeva ja öö vaheldumise.

Tiirlemine tähendab aga seda, kui midagi liigub ümber teise asja. Näiteks Maa tiirleb ümber päikese. See võtab aega umbes aasta. Tänu Maa tiirlemisele on meil erinevad aastaajad.

Meisterdamine

Vajalikud vahendid: vahtplastist pall, guaššvärvid (roheline, sinine), pikem grilltikk

Planet Observeri video „Rotating Earth day & night“ demonstreerib, kuidas Maa pöörleb: kui ühel poolkeral on öö, siis on teisel päev ehk öö ja päev vahelduvad.

Maa mudel valmistatakse suuremast vahtplastpallist. Suuremat palli on vaja selleks, et järgmises tegevuses saaks paremini jälgida valguse liikumist. Lapsed töötavad paaris.

Selleks, et lastel oleks lihtsam palli värviga katta, tuleb asetada palli sisse grilltikk. Et vahtplastpall grilltiku otsas pöörlema ei hakkaks, on soovitatav see kuuma liimiga kinnitada.

Üks laps katab palli guaššvärviga ning teine hoiab palli grilltikuga paigal. Seejärel vahetatakse osad, et mõlemad paarilised saaksid värvida.

Katse

Vajalikud vahendid: taskulamp või nutitelefoni taskulambifunktsioon, Maa mudel, knopka või kleeps

Õpetaja juhendamisel tehakse öö ja päeva vaheldumise kohta katse. Alustuseks tuletatakse meelde varem käsitletud mõisted: „pöörlemine“ ja „tiirlemine“. Lapsed näitavad Maa mudeli peal, kuidas Maa tiirleb või pöörleb. Seejärel tehakse katse öö ja päeva kohta. Õpetaja palub ühel lapsel hoida mudelit ning teisel lapsel taskulampi. Maa mudelile asetatakse väike kleeps või knopka. Koos arutatakse, millisel osal mudelist on päev ja millisel on öö.

Katse paremaks õnnestumiseks peab ruum olema hämar.

Penoplastist meisterdatud maakera pika grilltiku otsas. — Knopka asub päeva poolel

Seejärel saavad kõik lapsed oma mudeli peal paaristööna öö ja päeva vaheldumist katsetada. Üks paariline on taskulampi kasutades päike, teine on Maa. Maa mudelit pöörates ja ümber päikese tiireldes näevad lapsed öö ja päeva vaheldumist. Seejärel vahetavad lapsed osad.

Selle tegevuse juurde sobib lahendamiseks veebiülesanne 3: öö ja päeva erinevus.

Tegevuses kasutatakse mõistet „tiirlemine“, mis on seotud aastaaegadega. Siin on õpetajale mõttekoht, kas see esialgu lihtsalt ära mainida (kui maakera tiirleb ümber päikese, siis vahelduvad ka aastaajad) või mitte. Kui seda ei tee, võib tekkida väärarusaam, et öö ja päev muutub maakera tiirlemise tõttu. Oluline on, et õpetaja seletaks seda 4–5-aastasele piisavalt arusaadavalt.

Maa pöörleb ümber kujuteldava joone, mida nimetatakse teljeks. Pöörlemine toob kaasa päeva ja öö vaheldumise.

Pöörlemist saab ka ise katsetada. Selleks tuleb seista ühe koha peal ja hakata ennast koha peal keerutama. Kui seista näoga päikese poole, on see päev, sest päike paistab otse peale. Keerates ennast koha peal nii, et ollakse päikse poole seljaga, on see nagu öö, sest enam ei näe päikesevalgust ja ollakse varjus.

Maa pöörleb oma telje ümber umbes 24 tunni jooksul, mistõttu tekibki umbes 12-tunnine päev ja 12-tunnine öö. Kui päike tõuseb ühel pool Maad, on teisel pool öö. See pidev pöörlemine toob kaasa päeva ja öö tsüklid, mida me iga päev kogeme.
Mida lähemal ekvaatorile, seda vähem erineb aasta jooksul päeva ja öö pikkus. Polaaraladel võib suvel olla pidev päev ja talvel pidev öö, sest Maa pöörlemine mõjutab päikesevalguse langemise nurka erinevates piirkondades.

Maa tiirleb ümber päikese. See teekond võtab aega umbes aasta. Sel ajal muutub ka Maa asukoht päikese suhtes. Et Maa tiirleb ümber päikese kaldu, ei saa päike seda kogu aeg ühtmoodi soojendada.

Neli peamist aastaaega ongi seotud sellega, kuidas ja millal päikesevalgus Maa pinnale langeb.

Kevad algab siis, kui põhjapoolkeral hakkab pärast talve päike järjest rohkem soojendama. Maa on sel hetkel orbiidil nii, et päikesevalgus hakkab jõudma ekvaatorile ja lõunapoolkerale otse ning päev ja öö on enam-vähem võrdsed.

Suvi saabub siis, kui põhjapoolkera on suunatud päikese poole otsemalt. See tähendab, et päikesevalgus tabab seda piirkonda suurema intensiivsusega, mis põhjustab soojema ilma ja pikemad päevad.

Sügis algab siis, kui põhjapoolkera hakkab liikuma päikesest eemale. Päikesevalgus hakkab järk-järgult nõrgenema ja päevad muutuvad lühemaks.

Talv saabub siis, kui põhjapoolkera on päikese suhtes kõige kaugemal. Sel ajal paistab päikesevalgus sellesse piirkonda nõrgemalt, päevad on lühikesed ning ilm on jahedam.

Kokkuvõte

Vajalikud vahendid: valgusfoori värvides kaardid (roheline, kollane, punane)
Valgusfoori kaardid saab välja printida siin.

Lõpuringis hindavad lapsed enda teadmisi valgusfoori põhimõttel. Igal lapsel on kolm kaarti. Kaarte näidates saavad lapsed juurde rääkida vastavalt värvi tähendusele.

Roheline – saan aru, oskan seda teistele seletada.
Kollane – vajan natuke abi.
Punane – ma ei saanud aru, vajan rohkem abi.

1. klass, Eelkool, Lapsevanemale, LasteaedEesti keel, Loodusõpetus, Matemaatika

STEAM-õppe tegevuskavad eelkoolile: „Kolm põrsakest“

Ava sisukord

Näita seotud sisu (4)