Meisterdamine

Tegevuse alguses tuletatakse koos meelde eelmises õppetegevuses kasutatud ööpäeva osad ning geomeetrilised kujundid.

Piparkoogi- ja muretaignast küpsiste „Öö ja päev“ valmistamine

Vajalikud vahendid: piparkoogi- ja muretaigen, geomeetrilise kujuga vormid (nt piparkoogivormid), küpsiste ühendamiseks mesi, moos või šokolaadikreem, taignarull

Et muuta heledamat taignat tumedaks, saab kasutada ka kakaod.

Töö käik 

• Arutelu lastega töö käigu üle. Õpetaja näitab lastele lõpptulemust.
• Taigna rullimine õhukeseks pinnaks. 
• Geomeetriliste kujundite väljalõikamine taignast. Küpsiste valmistamiseks saab kasutada piparkoogivorme (ring, nelinurk ja kolmnurk, nende puudumisel geomeetrilise kujundite šabloone) või lubada lastel kujundid noaga taignast välja lõigata. NB! Jälgi ohutust.

Pane tähele, et samasugune geomeetriline kujund oleks välja lõigatud nii heledast kui ka tumedast taignast.

Päeva teises pooles pannakse küpsised kokku. Päeva ja öö kujutamiseks ühendavad lapsed ühe heleda ja teise tumeda küpsise. Küpsiste ühendamisel saab kasutada mett, moosi, šokolaadikreemi või mõnd glasuuri.

Seda tegevust kordab veebiülesanne 4: otsusta, kas väide on tõene.

Arutle ja vestle I

Õpetaja vestleb lastega ning koos arutatakse varasema tegevuse üle.
Õpetajat abistavad küsimused.

1. Mis abivahendeid meil küpsetamiseks vaja läheb? Miks neid vaja läheb?

(Taignarull, jahu taigna alla, ahjuplaat ja küpsetuspaber.) 

2. Miks me kasutame „Öö ja päeva“ küpsiste tegemisel kahte värvi tainast? 

(Eelmise päeva tegevuse meenutamine, kus Maa pöörlemisel muutus üks Maa pool tumedamaks ja teine külg valgemaks: öö (pime) ja päev (valge).)

3. Kuidas saaks ühest nelinurksest küpsisest teha kaks kolmnurkset küpsist?

(Murdes või lõigates küpsise mööda diagonaali pooleks.)

4. Kui teha kaks kolmnurka tumedamast taignast, siis mitu kolmnurka peaks tegema heledamast taignast ja miks?

Kuula ja vaata

Muinasjutu kuulamine algusest kuni 1.55. Õhtujutt: 6 | „Kolm põrsakest“.

Arutle ja vestle II

Õpetaja vestleb lastega. Õpetajat abistavad küsimused.

1. Mida võiks tähendada sõnapaar „jääkirmetisega kattuma“?
2. Miks võib sügise ja talve saabudes lompidelt jääkirmet leida, kuid suvel mitte? (Aastaaegade tunnused.)

Tegevus I

Mõistekaardi koostamine tahvlile või suurele paberile. 

Esimene variant. Lapsed toovad esile nii palju mõtteid, kui neil sõnapaariga „jääkirmetisega kattuma“ seostub.

Teine variant. Õpetaja pakub ise lastele äraarvamiseks erinevaid tähendusi sõnapaarile „jääkirmetisega kattuma“. Sellega toetatakse laste kujutlust ja mõtteid.

Kolmas variant. Et iseloomustatada sõnapaari „jääkirmetisega kattuma“, kasutatakse magnettahvlil pilte. Koos lastega valitakse välja sobivad pildid, millest moodustatakse mõistekaart. 

Fotod võib laste vahel ära jagada ja laps saab arutelu käigus selgitada, kas foto sobib või ei sobi seda sõnapaari iseloomustama.

Jää tekkimine ja sulamine on seotud aastaaegade vaheldumisega. Õpetaja selgitab lastele vee muutumist teatud tingimustel: kui temperatuur langeb alla nulli, muutub vesi tahkeks, jääks.

Aastaaegade meenutamiseks sobib kasutada veebiülesannet 5: aastaajad.

Tegevus II

Vajalikud vahendid: ettevalmistatud eri suuruse ja värviga jääkuubikud (mahla kasutamine); luup jääkuubikute uurimiseks; kauss või alus, kuhu kuubikud valada 

Tegevus jääkuubikutega. Jääkuubikute loendamine, uurimine ja sulatamine. Lapsed moodustavad jääkuubikutest hulkasid ühiste tunnuste alusel (värv, suurus). Tegevuse käigus juhib õpetaja arutelu.

Õpetaja on tegevuseks ette valmistanud eri suurusega jääkuubikuid, see võimaldab seostada jääkuubikute sulamise kiirust kuubiku suurusega. Jääkuubikuid võiks teha nii läbipaistvaid kui ka värvilisi, see võimaldab järgmiste õppetegevuste variatsioone. Samuti võiks külmutada kuubikute sisse mõned väiksemad mänguasjad (nt üllatusmunast). Jääkuubikud saab muuta värviliseks mahla kasutades.

Tegevuse alguses valab õpetaja jääkuubikud kaussi ja suunab lapsi käega jääkuubikuid katsuma ning temperatuuri tunnetama. Õpetajat toetavad aruteluküsimused.

1. Mida sa tunned (külm, soe, jahe)? 

2. Millist värvi hulgas on kõige rohkem, vähem või võrdselt jääkuubikuid? 

Lapsed kasutavad arutelu juures väljendeid „rohkem“, „vähem“, „võrdne“. 

3. Mida võiks tähendada sõnad „läbipaistev“ ja „läbipaistmatu“? 

Lapsed uurivad jääkuubikut luubiga ning selgitavad, mida nad jääkuubiku sees näevad (mõne kuubiku sisse on külmutatud esemed). Laps jagab oma kogemusi ning proovib selgitada mõisteid „läbipaistev“ ja „läbipaistmatu“.

4. Kuidas võiks kätte saada jääkuubiku sees olevad mänguasjad?

Jääkuubikutesse on külmutatud väikesed mänguasjad. Õpetaja uurib lastelt, mis võiks panna jää sulama ja kas lapsed on kunagi jääd sulatanud.

Katse. Jääkuubiku sulatamise võistlus

Vajalikud vahendid: 9 ettevalmistatud jääkuubikut (igasse kuubikusse on külmutatud väike mänguasi), sool, pipar 

Koos lastega tehakse jääkuubiku sulatamise võistlus. Selleks kasutatakse soola ja pipart. Lapsed jagatakse kolmestesse gruppidesse. Igal grupil on kolm jääkuubikut. Kõigis kolmes kuubikus on külmutatud väike mänguasi.

Õpetaja suunab lapsi proovima esmalt käega jääkuubikuid sulatada. Sellele järgneb arutelu. 

1. Mida on käega tunda? 
2. Kas käsi kannatab nii palju külma, et kogu jääkuubiku saaks ära sulatada?

Ennustamine 

1. Milline kuubik võiks enne ära sulada ja kas maitseained aitavad kuubikuid sulatada?
2. Millega võiks veel proovida jääkuubikuid sulatada? 

Jätkub töö väiksemates rühmades. 

Töö rühmades

1. Jääkuubikud asetatakse eraldi kaussi. Ühele kuubikule puistatakse peale soola, teisele pipart ja kolmas jääkuubik jäetakse lihtsalt kaussi sulama.

Kolmanda jääkuubiku sulatamiseks võib iga rühm ise mingi meetodi välja mõelda (soe vesi, päikesepaistelise ilma korral saab kuubikud päikese kätte viia jne) ning seda katsetada. Hiljem tehakse järeldused ja kokkuvõte. 

2. Kuubikute sulamiseks tuleb võtta vähemalt 25 minutit (sulamiskiirus oleneb valmistatud kuubikute suurusest.)
3. Kuni kuubikud sulavad, täidavad lapsed järgmise päeva tegevuseks jääkuubikuvormid veega ja viivad koos õpetajaga sügavkülma. Lastel võib lasta katsuda külmiku temperatuuri oma käega. Külma ilma korral saab mõne vormi lastega õue minnes kaasa võtta ja vaadelda, kas õues oleku ajal tekib jääkirme.

Kui jääkuubikud on külmikusse viidud, saavad lapsed vaadata, kuidas sulatamise „võistlus“ läheb. Lapsed saavad kuubikutest välja sulanud mänguasjadega hiljem vaba tegevuse ajal mängida.

Täpsema tööjuhendi ja töölehed leiab Huvitava Bioloogia Kooli lehelt (katse 9: sulav jää).

Kokkuvõte

Lõpuringis võetakse päeva tegevused kokku ning lapsed annavad enda tegevusele valgusfoori põhimõttel hinnangu. 

Õpetaja jagab lastele paberilehed, kuhu laps kirjutab oma nime valgusfoori sisule vastava värvipliiatsiga. Seejärel saab iga õpilane põhjendada, miks ta sellise värvi valis.

Roheline – saan aru, oskan seda teistele seletada. 

Kollane – vajan natuke abi. 

Punane – ma ei saanud aru, vajan rohkem abi.