Maakera kliima muutumine hakkas selgemaks saama 1950. aastatel, kui põhjapoolkera temperatuur saavutas püsivalt 20. sajandi alguse soojarekordite taseme. Tehti kindlaks, et jää paksus Põhja-Jäämeres oli aastatel 1890–1940 vähenenud 30%.

Kliimateadus jõudis uuele tasemele tänu esimesele elektroonsele digitaalsele arvutile ENIAC, mis leiutati II maailmasõja lõpus ja võimaldas töödelda suuremal hulgal andmeid. Nii teadusajakirjades kui ka meedias hakati arutama maakera soojenemise võimalike tagajärgede üle. Näiteks leiti, et soojenemine põhjustab põuda, ikaldusi ning põllumajanduse hävingut teatud piirkondades, kust inimesed on seejärel sunnitud massiliselt põgenema.

1958. aastal hakati Hawaii saarel mõõtma CO₂ osakaalu õhus. Vaikse ookeani keskel asuvate Hawaii saarte puhul on geoloogilises mõttes tegu vulkaanide tippudega. Neist suurim on Hawaii saar, mis koosneb viie vulkaani tipust. 4169 meetri kõrgust Mauna Loa vulkaani tippu peetakse maailma suurimaks mäeks – kui mõõta ookeani põhjast, on mägi isegi kõrgem kui Mount Everest. Just seal asub Mauna Kea observatoorium, mis võimaldab kliima muutumise kohta saada kõige täpsemaid andmeid maailmas. Kõrgel ookeani kohal ei mõjuta mõõtmistulemusi inimtegevus ega vegetatsioon.

Pikka aega ei tajutud maakera soojenemise ohtu. 1960. aastatel kõneldi pigem kliima jahenemisest. 1970. aastate mõõtmised näitasid, et maakera temperatuur hoopiski langeb. Kardeti uut jääaega ja muuhulgas pakuti välja, et maailma rahvastiku kasvu tuleb piirata, kuna külmemas kliimas oleks kõigile raskem toitu kasvatada. 1980. aastatel lisandus hirm tuumatalve ees, mille põhjustaks tuumasõda: tuumapommide plahvatused moodustaksid tuumapilve, mis on oma mõjult võrreldav võimsaimate vulkaanipursetega. Tuumapilv ei laseks päiksekiiri Maale ja kogu elusloodust ähvardaks väljasuremine.

Alates 1980. aastate keskpaigast on kliima soojenemine saanud üha selgemaks. 1985. aastal avastati, et inimene on paisanud õhku gaase, mis on vähendanud atmosfääris leiduvat osooni. Osoon kaitseb elusloodust ohtliku Päikese ultraviolettkiirguse eest ja seda lõhustab eelkõige gaas freoon, mida kasutatakse ka näiteks külmkappides. 1987. aastal leppisid juhtivad tööstusriigid kokku, et keelustavad need ohtlikud ained ja praeguseks on osoon hakanud taastuma. Paraku on tegu peaaegu ainukese näitega edukast rahvusvahelisest koostööst kliima kaitsmise vallas.