Kindlasti oled märganud, et vahel on arvude ette kirjutatud miinusmärk. Selliseid arve võid näha ilmateates, kus õhutemperatuur võib olla +4° (loe: pluss neli kraadi) või hoopis ka –3° (loe: miinus kolm kraadi).

Nagu juba eelnevalt oled õppinud, kasutatakse temperatuuri mõõtmisel nullpunktina vee külmumistemperatuuri ehk 0° (loe: null kraadi). Soojakraade märgitakse plussmärgiga arvu ees (näiteks +5°) ja külmakraade miinusmärgiga arvu ees (näiteks –6°).

Kuna temperatuuri mõõdetakse erinevates ühikutes, siis kirjutatakse kraadimärgi taha tavaliselt ka täht C, mis tuleb Rootsi teadlase Anders Celsiuse (loe: tselsiuse) nimest. Seega märgitakse tavaliselt temperatuuri nii: –7 °C (loe: miinus seitse kraadi tselsiuse järgi).

Miinusmärgiga arve kasutatakse ka teistes valdkondades.

Miinusmärgiga kirjutatud arve nimetatakse negatiivseteks arvudeks.

Näiteks -1; -4,5 ja \(-\frac{2}{3}\) on negatiivsed arvud.

Plussmärgiga kirjutatud arve nimetatakse positiivseteks arvudeks.

Näiteks +2; +3,9 ja \(\frac{1}{2}\) on positiivsed arvud.

NB! Positiivsetele arvudele tavaliselt plussmärki ette ei kirjutata. Seda tehakse vaid siis, kui
tahetakse plussmärki eraldi rõhutada (näiteks temperatuuri puhul).

Arv 0 ei ole positiivne ega ka negatiivne arv.

Negatiivsete arvudega saab ka raha kogust tähistada. Näiteks saadud palka tähistatakse positiivse arvuga ja võlga tähistatakse negatiivse arvuga. Negatiivseid arve kasutatakse ka kõrgusi märkides. Nulltasemeks loetakse kõrguste mõõtmistel merepinda. See tähendab, et merede ja orgude sügavusi tähistatakse negatiivsete arvudega ning mägede ja tornide kõrgusi positiivsete arvudega.

Lahenda vihikusse

305. Mida tähendab, kui sinu pangakonto jääk on negatiivne? Kuidas see saab juhtuda?
306. Anna-Mari näeb poes plakatit „Kõik tooted –50%“. Mida see tähendab?
307. Kirjelda, mis valdkondades oled veel negatiivseid arve kohanud.

Kodused ülesanded