4. klassMatemaatika

Matemaatika tööraamat 4. klassile. II osa. Talv

Matemaatika tööraamat 4. klassile. II osa. Talv
Sisukord

Ava sisukord

Näita seotud sisu (3)

49. Tähistaevas

Näita seotud sisu 3

Iga inimene peab mõnikord vaatama taevasse ja unistama. Eestimaa öötaevas on palju huvitavat. Aeg-ajalt võib näha langevaid tähti ehk meteoore, hea õnne korral ka põhjataevas veiklevaid virmalisi. Aga igal pilvitul ööl ootab sind võrratu tähistaevas. Maal, kus ümberringi on hästi pime, näeb tähti paremini kui tänavavalgustusega linnas. Kuid suuremaid tähtkujusid saab vaadelda igal pool. Tähtkujud on tähtedest moodustunud ja Maa pealt nähtavad kujundid taevavõlvil. Inimesed on suurematele tähtkujudele andnud nimed ja mõelnud nende kohta välja legende. Oled kindlasti kuulnud sellistest tähtkujudest nagu Suur Vanker ja Väike Vanker, võibolla oskad neid ka taevast üles leida. Kuidas on aga lood teiste tähtkujudega?

Joonistel on erinevatel aastaaegadel vaadeldavad tähtkujud püstkirjas, olulisemad ja suuremad tähed aga kaldkirjas.

See joonis kujutab kahte erinevat tähtede kaarti. Vasakul on kujutatud põhjapoolkera tähtkujusid, sealhulgas „Põhjanael“ (Polaris), „Kassiopeia“, „Andromeeda“, „Andromeeda udukogu“ (Andromeeda galaktika), „Deeneb“ ja „Pegasus“. Paremal pool on näha „Talvekuusnurga“ kujutist, mis koosneb olulistest tähtedest järgmistes tähtkujudes: „Kapella“ (Capella), „Polluks“ (Pollux), „Prooküon“ (Procyon), „Siirius“ (Sirius), „Riigel“ (Rigel) ning „Aldebaran“ tähtkujus „Sõnn“ (Taurus), samuti tähtkuju „Kaksikud“ (Gemini). Nooltega on tähistatud tähti ühendav kuusnurk, mis moodustab talvise asterismi
See joonis kujutab kahte tähtede kaarti. Vasakul on kujutatud kevadised tähed ja tähtkujud, sealhulgas „Väike Vanker“, „Suur Vanker“, „Põhjanael“, „Karjane“ koos tähega „Arktuurus“, „Neitsi“ koos tähega „Spiika“ ning „Lõvi“ koos tähega „Reegulus“. Paremal pool on kujutatud „Suvekolmnurk“, mis on moodustatud kolmest heledast tähest: „Deeneb“ tähtkujus „Luik“, „Veega“ tähtkujus „Lüüra“ ja „Altair“ tähtkujus „Kotkas“. Nooltega on ühendatud need tähed, et kujutada suvist kolmnurka
TÄHTIS!
  • Punkt on lihtsaim geomeetriline kujund.
    Tal pole pikkust ega laiust, ainult asukoht. Punkt A
  • Lõigu AB moodustavad kaks punkti ja lühim joon nende vahel. Lõik AB
  • Sirge CD saadakse, kui lõiku CD pikendatakse üle mõlema otspunkti. Sirge CD
    Sirge on lõputult pikk.
  • Kiir EF saadakse, kui lõiku EF pikendatakse üle ühe otspunkti.
    Kiir EF
    Arvust 0 algavat arvtelje osa nimetatakse arvkiireks.
  • Kahel sirgel, lõigul või kiirel võib olla üks ühine punkt. Sel juhul nad lõikuvad.
    Lõikuvad sirged
    Kui lõikuvate sirgete, lõikude või kiirte vahel on täisnurk, siis nad ristuvad.
    Ristuvad sirged
  • Kui ühist punkti pole, siis öeldakse, et nad on paralleelsed.
    Paralleelsed sirged

Uuri tähistaeva jooniseid

Uuri koos paarilisega tähistaeva jooniseid. Milliseid tähtkujusid te tunnete ja oskate leida tähistaevas?

Logi sisse

Vastus salvestatud!

Leia kujundid jooniselt

Millised kujundid meenutavad teile

  • punkte?
  • lõike?
  • lahtiseid murdjooni?
  • hulknurki?

Logi sisse

Vastus salvestatud!

Arutelu paailisega

Arutlege, mille poolest sarnanevad omavahel kiir (matemaatikas) ja päikesekiir (looduses).

Logi sisse

Vastus salvestatud!

Lahenda vihikusse

  1. Joonista pilt öötaevast, millel on vähemalt kaks lõiku, kaks sirget, kaks kiirt ja kaks
    hulknurka.
  2. Leidke paarilisega teineteise piltidelt need geomeetrilised kujundid.

Kodused ülesanded 49

Kodune ülesanne 1

Kodune ülesanne 2
Täida lüngad

Arvuta. Kontrolli summat lahutamistehtega.

Täida lüngad. Laenamist tähista punktiga.

2 4 5 1 2 7
+ ​​​​ 3 9 7 0 5
​ ​ ​ ​ ​ ​

 

​ ​
​ ​ ​ ​ ​ ​
– 3 9 7 0 5
​ ​ ​​ ​ ​ ​
00:00