Kraanivesi, mida me kasutame, on puhas, sest selle koostist on kontrollitud veepuhastusjaamas. Mis on puhas vesi? Kui puhas on puhas?

Vesi on aine, mida leidub looduses peaaegu kõikjal – ookeanides, maa pinnal ja maakoore sees, õhus ja organismides. Igapäevaselt tarbime vett vedelas olekus. Puhas magevesi on elu alus, sest vajame ja kasutame seda paljudel erinevatel eesmärkidel.

1. Ülevaade minu veekasutusest. Milleks ma vajan ja kasutan vett? Täida väljaprinditud skeemile oma kogemuste põhjal.

Skeem välja printimiseks. Minu veekasutus

2. Värvi samal skeemil kasutusalad, kus vee puhtus on eriti oluline. Põhjenda oma otsust.

3. Mis on puhas vesi? Arutlege, miks on vastused erinevad. Kas mõni vastus on täiesti vale?

Keemiat on kõiges ja kõikjal. Keemia on nii elus kui ka eluta asjades, sest iga asi koosneb ainetest ja igal ainel on keemiline koostis. Keemias uuritakse aineid ja nende koostist. Keemiaga tegelevad keemikud.

Arstid tunnevad hästi nii keemiat kui ka inimese keha. Arstid teavad, millised ained on inimese eluks vajalikud, mis ained on kehale ohutud ja mis ained ohtlikud.

4. Praktiline rühmatöö. Vee omaduste ja puhtuse määramine.

Vormista praktiline töö vihikusse, arvutisse või lehele. Märgi sinna kõik vajalikud andmed ja joonista tabelid.

Eesmärk:

○ hinnata meeleelundite abil vee puhtust;
○ veenduda, et vee puhtust ei saa määrata ainult meeltelt saadud info põhjal.

Vahendid:

piirituslamp (põleti), tikud, tiiglitangid, kolm väikest klaasplaati, pipett, lusikas (igale õpilasele), musta värvi paber, kolm läbipaistvat anumat, veekindel marker, kolm nummerdatud pudelit, mille sees on erineva koostisega vesi.

Töö käik.
A. Hinda vee omadusi ja puhtust oma meeltega.

1. Nummerda (1, 2, 3) iga läbipaistev anum ja klaasplaat.
2. Vala veepudelist nr 1 vett anumasse nr 1. Vala sama palju vett veepudelitest 2 ja 3 vastavate numbritega anumatesse.
3. Vaatle kolme erinevat vett. Kas need veed on puhtad? Arutlege rühmaga. Täida tabeli esimene rida.
4. Hinda vete 1, 2 ja 3 omadusi ka oma teiste meeleelunditega. Kirjuta tulemused tabelisse 1.
5. Tee tulemuste põhjal vahekokkuvõte – anna hinnang iga vee puhtusele. Kirjuta see tabeli viimasesse ritta.

* Kooskõlastage õpetajaga ja tehke seda kraanikausi kohal või õues.

6. Millised meeled aitavad hinnata vee puhtust? Tõmba neile joon ümber tabeli esimeses veerus.
7. Arva, mis vesi on anumas 1, 2 ja 3. Õpetaja annab vete nimetused.

B. Hinda vee omadusi ja puhtust veetilga kuumutamise abil.

1. Tilguta pipetiga klaasplaadile nr 1 vett anumast nr 1. Veeloigu d = 1,5 cm.
2. Süüta piirituslamp põlema. Ettevaatust lahtise tulega!
3. Tõsta veetilgaga klaasplaat tiiglitangide abil leegi kohale.
4. Tee klaasplaadiga leegi kohal ringjaid liigutusi, et klaas soojeneks ühtlaselt. Ettevaatust! Plaati liikumatult hoides kuumeneb otse leegi all olev klaasi osa kiiremini ja klaasplaat puruneb.
5. Liiguta klaasplaati leegi kohal seni, kuni vesi on aurustunud.
6. Aseta kuiv ja kuum klaasplaat tiiglitangidega laual olevale mustale paberile.
7. Tee samamoodi veega 2 ja 3 – aurusta vesi klaasplaatidelt ja aseta need mustale paberile.
8. Joonista kuumutamise tulemused tabeli 1. reale luubi sisse.
9. Võrdle tulemusi klaasplaatidel. Mida näed veeloigu asemel? Kuidas seda selgitada?

Puhas aine ja ainete segu
Aine omadused tulenevad aine koostisest. Puhas vesi koosneb ainult vee osakestest. Kui segame vette soola, siis varsti pole soola enam näha. Sool on vees lahustuv aine, sest sool laguneb vees üliväikesteks aineosakesteks ja jaotub ühtlaselt veeosakeste vahele. Lahustumine on lahustuva aine segunemine lahustiga nii, et tekkiv lahus jääb läbipaistev. Lahusti on aine, milles teised ained lahustuvad. Vesi on vedela ainena väga hea lahusti. Sool ja vesi moodustavad soola vesilahuse. Lahus on lahusti ja lahustunud aine segu. Segu koosneb alati vähemalt kahe erineva aine osakestest. Lahuse kuumutamisel lahusti aurustub, kuid selles lahustunud tahked ained jäävad alles.

10. Selgitage rühmas üksteisele tekstis tumedalt trükitud mõisteid oma katse näitel.
11. Kirjuta uuritud vete nimetused tabeli ülemisele reale.
12. Tee kokkuvõte kolme uuritud vee puhtuse kohta.
13. Kas me hindame igapäevaelus vee puhtust nagu laps, arst või keemik?

Järeldus. Vee puhtuse üle ei saa otsustada ainult nägemise abil, sest …

7. Vali üks mineraalvee pudel ja loe selle silti. Tee vihikusse või paberile joonis ja märgi mineraalvee juurde selle nimi. Kirjuta juurde sildilt leitud koostis (ainete sisaldus). Joonista ka destilleeritud vee klaas ja kirjuta sisse selle koostis.

8. Märgi õpitud mõisted kõnelevatesse ruutudesse.

Kõige olulisem peatükis „Mina ja puhas vesi“: