Kunst, mitmepalgeline ja paljude funktsioonidega kultuurinähtus, tekkis kiviajal koos inimesega. Nii nagu on pika arengutee läbi teinud inimene, on aja jooksul muutunud ka kunst, selle sisu, vorm ja tehniline külg. Kuid nagu on jäänud samaks inimese loomus, tema põhilised soovid ja vajadused, on ka kunstis teemad, lood ja sümbolid, mis üha korduvad, paeludes inimesi aegade algusest tänase päevani. 

Erinevates ajaloolistes, ühiskondlikes ja majanduslikes oludes on samu teemasid kajastatud ja kujutatud erinevalt. Muutunud on ka kunsti loomise tehnilised võimalused. Tundes kunstiteose loomise ajaloolist ja vaimset olustikku, kõneleb see meile tunduvalt rohkem, kui tausta mitte tundes. Saab läheneda ka vastupidiselt – vaadates enda jaoks tundmatut kunstinäidet võib püüda arvata, millisest ajalooperioodist ja kultuuriruumist see pärineb. 

Teemad, mida kunstnikud on kujutanud läbi aegade, seostuvad inimesele igiomaste elunähtuste ja elu kesksete küsimustega: sünd, surm, armastus, usk, Jumal, teispoolsus, vaimne maailm, müüdid ja legendid, töö, võim, loodus jne. Neidsamu teemasid, küll oma väljendusvahenditega, käsitlevad teisedki kultuurivaldkonnad – kirjandus, luule, muusika, näitekunst, filosoofia jm. 

Tänapäevase euroopaliku kultuuriruumi kujundamisel on otsustavat rolli mänginud kaks kultuurilist ja religioosset süsteemi – antiikkultuur ja selle rüpes võrsunud ristiusk ehk kristlus. 20. ja 21. sajandi kunsti nägu on määranud modernism ning sellele järgnenud postmodernism.