Kunstimuuseumidele on ette heidetud, et sealsed kunstiteosed on välja rebitud keskkonnast, ümbrusest, kuhu need algselt olid mõeldud. Kirikusse, peosaali või elutuppa kavandatud töid tuleks vaadata neile omases ümbruses, nii tuleb nende kunstiline olemus palju sügavamalt ja ilmekamalt esile. Muuseumieksponaadi mõju vaatajatele oleneb ka selle asukohast ruumis, samuti mõjutavad üksteist lähestikku asetsevad tööd. 

Kunstimuuseumide kogude suurema osa moodustavad vanema kunstiajaloo väljapanekud. Moodsa kunsti voolu futurismi esindajad nimetasid 20. sajandi algul muuseume lausa surnuaedadeks. Kaasaegsest kunstist jõuab muuseumidesse tavaliselt juba heakskiidetud ja kunstimaailma poolt väärtuslikuks hinnatud kunst. 

Siiski on parim lahendus, et vanad, tõeliselt väärtuslikud ja haruldased kunstiteosed asuvad muuseumides, kus on tagatud nende turvaline säilimine ja vajalikud hoiutingimused. Muuseumides saavad kunstiväärtustega tutvuda ja nendest rõõmu tunda väga paljud inimesed. Muuseumides tehtav teadus- ja haridustöö aitab paremini mõista kunstiteoste loomise tagamaid ning uutele põlvkondadele kunstiajalugu tutvustades hoida kultuuri järjepidevust. Seeläbi täidab kunst üht oma olulisematest funktsioonidest – pakkuda inimesele esteetilist naudingut ning avardada tema tunde- ja mõttemaailma.