Kaasaegse kunsti olukorrast ja tasemest saab ülevaate rahvusvahelistel suurnäitustel. Neist kahtlemata tuntuim on Veneetsia biennaal, alates 1895. aastast üle aasta toimuv suurnäitus Veneetsia linnas Itaalias. Sellest on omakorda välja kasvanud terve rida kaasnevaid festivale teistes kunstiliikides nagu arhitektuur, film, kaasaegne muusika jm. Veneetsia biennaali keskus asub Giardini pargis, kus suures näitusehallis toimub biennaali direktori korraldatud teemanäitus. Suurematel riikidel on pargis alalised paviljonid. Riigid, kellel oma paviljoni pole, eksponeerivad oma kunsti mujal Veneetsias. Eesti osaleb Veneetsia biennaalil alates 1997. aastast.

Vanuselt järgmine suurnäitus on Brasiilias samuti igal teisel aastal korraldatav São Paulo biennaal. See sai alguse 1951. aastal Veneetsia biennaali eeskujul.

Iga viie aasta järel toimub kaasaegse kunsti näitus Documenta Saksamaal Kasselis. Näituse pealkiri osutab, et iga näitus peaks olema moodsa kunsti dokumentatsioon, olukorra kaardistamine. 1955. aastal, esimesel Documental, eksponeeriti paljude moodsa kunsti klassikute (Picasso, Kandinsky jt) töid, kelle looming Natsi-Saksamaal oli põlu all olnud. Kaasajal esinevad Documental kunstnikud üle maailma.

Euroopa noorte kunstnike biennaal Manifesta, mida korraldatakse alates 1996. aastast, toimub iga kord erinevas kohas. Kohavalik võib kaasa tuua ka pingeid ja piiranguid – nii keelas Venemaa valitsus 2014. aasta Manifestal Peterburis „geipropaganda“.