Suuremaid ja väiksemaid kunstimuuseume ning kunstnike majamuuseume on maailmas arvukalt. Oma kunstikogud võivad olla ka suurtel rahvusmuuseumidel ning väiksematel kohamuuseumidel. Kuulsaid näiteid kunstiajaloost võib leida ka hoopis muude teadusalade muuseumidest – näiteks asub esiaja kujuke Willendorfi Veenus Viini Loodusajaloo Muuseumis. 

Tuntumaid kunstimuuseume maailmas on Pariisis asuv Louvre. Kui Prantsuse kuningas Louis XIV asus 17. sajandi lõpul elama Versailles’sse, jäi senine kuningapalee Louvre kasutusele kuninglike kunstikogude säilitamise kohana. Prantsuse revolutsiooni ajal andis Rahvuskogu käsu avada Louvre rahvale, et näidata sealseid kunstiteoseid. Osa paleest avati muuseumina 1793. aasta augustis. Esialgu oli väljas üle 500 maali, mis olid varem kuulunud kuningale või kirikule. Tänapäeva Louvre on maailma suuremaid muuseume, kus on eksponeeritud näiteks kuulsad antiikskulptuurid Milose Veenus, Samothrake Nike ning Leonardo da Vinci maal „Mona Lisa“. Louvre’it külastavad igal aastal miljonid turistid.

Kui Louvre’is võib imetleda eeskätt vanemat kunsti, siis 19. sajandi teise poole ning 19.–20. sajandi vahetuse moodsad kunstivoolud (impressionism, postimpressionism jm) on eksponeeritud Pariisis Orsay’ kunstimuuseumis.      

Briti Muuseumi kõrval on Londoni enam kui neljasajast muuseumist kunstiga seotud veel Victoria ja Alberti muuseum (Victoria & Albert Museum), Rahvusgalerii (National Gallery), Tate Britain ning Tate Modern, kui nimetada vaid kõige tuntumaid. Victoria ja Alberti muuseumi kogudest on silmapaistvaimad keraamika, klaas, mööbel ja hõbe. Rahvusgalerii kõrgetasemelises väljapanekus on eksponeeritud üle 2000 Lääne-Euroopa kunstniku töö vanemast perioodist kuni 20. sajandi alguseni. Tate Britain näitab briti kunsti 16. sajandist tänapäevani, olles ühtlasi maailma suurim Inglise kunsti kollektsioon. Tate Modern on Suurbritannia juhtiv moodsa kunsti muuseum, eksponeerides rahvusvahelise moodsa kunsti teoseid 20. sajandi algusest tänapäevani. Tate Moderni kogudesse kuuluvad Matisse’i, Picasso, Dalí jt pikemat tutvustamist mittevajavate kunstnike tippteosed. Kõik nimetatud Londoni muuseumid on külastajatele tasuta. 

Pika ja rikkaliku kultuuriajalooga Saksamaal leidub maailmakuulsaid kunstimuuseume mitmes linnas. Berliinis Spree jõel asuv Muuseumisaar on saanud nime sellest, et seal asuvad juba 19. sajandil rajatud Vana Muuseum (Altes Museum) ja Uus Muuseum (Neues Museum) ning Vana Rahvusgalerii (Alte Nationalgalerie). Maailmakuulsaid antiikaja ja muistse Mesopotaamia mälestisi eksponeerib samuti Muuseumisaarel paiknev, 1930. aastal avatud Pergamoni muuseum. 

Lisaks Berliini muuseumidele on Saksamaal hästi tuntud Dresdeni maaligalerii (Gemäldegalerie Alte Meister), mis sisaldab väga esinduslikku väljapanekut 15.–18. sajandi maalikunstist, keskendudes Itaalia renessansi ning 17. sajandi Hollandi ja flaami kunstile. Dresdeni galerii tuntuim maal on Raffaeli „Sixtuse madonna“. 

Müncheni kolm maailmakuulsat kunstimuuseumi moodustavad omamoodi terviku. Alte Pinakothek (ehk Vana Kunstigalerii) on maailma vanemaid kunstimuuseume ja keskendunud eelkõige vanadele meistritele. Neue Pinakothek (Uus Kunstigalerii) on seadnud fookusesse 18.–19. sajandi Euroopa kunsti. Pinakothek der Moderne (ehk Moodsa Kunsti Galerii) kuulub maailma suuremate moodsa ja nüüdiskunsti muuseumide hulka.

Austria pealinnas Viinis asuv muuseumite kvartal Museum Quartier on üks kümnest maailma suurimast kultuurikeskusest, kus baroksed hooned ja moodne arhitektuur on liidetud kompaktseks tervikuks. 

Hispaania tuntuim, ühtlasi maailma suurimate ja kuulsaimate kunstimuuseumide hulka kuuluv Prado kunstimuuseum Madridis näitab külastajatele 12.–19. sajandi kunsti. Esindatud on Hispaania, Itaalia ja flaami suurmeistrite nagu Botticelli, Caravaggio, El Greco, Raffaeli, Rubensi, Rembrandti, Goya, Velázqueze, Boschi jpt tööd.

Tuntud kunstimaa Itaalia oluliste kunstimuuseumide nimekiri on pikk ja mitmekesine. Olgu nimetatud vaid läänemaailma vanimate ja kuulsaimate hulka kuuluv Uffizi galerii Firenzes, mille hinnaline kollektsioon hõlmab suurte meistrite töid 12.–18. sajandini ja Vatikani muuseumid (Musea Vaticana) Roomas, mis kujutab endast tervet muuseumide kompleksi, kus on välja pandud kiriku poolt sajandite jooksul kogutud kunstiaarded, sh antiikskulptuurid ja tähtsaimad renessansikunstnike tööd. 

Maailma enimkülastatud kunstimuuseumide loendi esisajas (selle nimekirja tipus on Louvre) on kõige rohkem Ameerika Ühendriikides asuvaid muuseume. USA külastatuim kunstimuuseum on Metropolitani muuseum New Yorgis (Metropolitan Museum of Art, kõnekeeles Met). Muuseum asutati 1870. aastal ja selle kogudesse kuulub üle kahe miljoni kunstiteose. Täielikult moodsale kunstile on pühendatud New Yorgi moodsa kunsti muuseum (Museum of Modern Art ehk MoMA), mis avas külastajatele uksed 1929. aastal. Tänapäeval on MoMA nimekamaid ja tuntumaid 20. sajandi kunsti eksponeerivaid muuseume maailmas.

Maailma suurimate kunstimuuseumide hulka kuulub ka Venemaal Peterburis asuv Ermitaaž, mille kogude aluseks said keisrinna Katariina II poolt 1764. aastal Dresdenist omandatud hollandi ja flaami kunstnike maalid. Külastajatele avati kunstikogu 1852. aastal. Muuseum eksponeerib kunstiesemeid kiviajast kaasajani. Põhiosas Talvepalees paiknev muuseum on viimaste aastate jooksul laienenud ka Paleeväljaku äärsesse Kindralstaabi hoonesse ja Vassili saarel asuvasse Menšikovi paleesse. 

Esinduslikku väljapanekut Vene kunstist võib näha Moskvas asuvas Tretjakovi galeriis. Muuseumi ajalugu algab 1856. aastaga, mil kaupmees ja kunstikoguja Pavel Tretjakov alustas Vene kunsti kogumist. Hiljem kinkis ta oma kunstikogu Moskva linnale. Külastajatele avas muuseum uksed 1893. aastal majas, mis samuti kuulus Tretjakovide perekonnale. 

2017. aastal avas uksed uues majas 2000. aastal asutatud Rahvuslik kaasaegse kunsti muuseum Ateenas (EMST) Kreekas, maal, mis enamikule seostub eelkõige mineviku kultuuripärandiga. 

Et avardada oma silmaringi ja tutvuda kunstiajaloo tähtteostega nii kaugemast minevikust kui meie kaasajast, ei pea tingimata minema väga kaugele. Euroopa Liitu kuuluvates naaberriikides, kuhu Eestist reisida on lihtne ja mugav, leidub samuti kuulsaid kunstimuuseume.

Rootsi pealinna Stockholmi populaarsemad muuseumid on alates 2016. aastast külastajatele tasuta. Kaasaegse kunsti muuseum (Moderna museet) omab esinduslikku 20.–21. sajandi kunsti kollektsiooni, lisaks kuulub muuseumile u 100 000 fotot 1840. aastatest tänapäevani. Arhitektuuri- ja disainikeskuses (ARKDES) Skeppsholmeni saarel Stockholmis annab püsinäitus ülevaate Rootsi arhitektuuri ajaloost. 

Soomes, Helsingi kuulsas Ateneumi kunstimuuseumis on väärtuslikud maali-, skulptuuri, graafika- ja joonistuste kollektsioonid nii Soome kui rahvusvahelise kunsti näidetest, ajaliselt eelkõige 18. sajandist 20. sajandi alguseni. Ateneumi 1887. aastal valminud neorenessanss-stiilis hoone asub päris linna südames. HAM, Helsingi kunstimuuseum tutvustab oma näitustel Soome ja rahvusvahelist moodsat ning tänapäeva kunsti. HAMi näituseruumid 1937. aastal valminud funktsionalistlikus tennisehallis on juba omaette vaatamist väärt. 

Helsingi keskuses, Ateneumist mitte kaugel, paikneb nüüdiskunsti muuseum Kiasma, mille moodne hoone valmis aastal 1998. 

2018. aastal avati Helsingis omapärase arhitektuurse lahendusega muuseum ja kunstikeskus Amos Rex, milles kohtuvad nüüdisaegsed, tehnoloogiliselt eksperimenteerivad näitused ja kunsti ajalugu. 

Ka Läti pealinnas Riias on tähelepanuväärseid kunstimuuseume nagu Läti kunstile keskendunud Läti Rahvuslik Kunstimuuseum (Latvijas Nacionālais mākslas muzejs) ja välismaist kunsti eksponeeriv muuseum Riia Börsihoones. Riias avati 2009. aastal kaasaegse kunsti keskus kim?, mille nimetus on lühend lätikeelsest lausest „mis on kunst?“