Eestis tekkisid esimesed erakogud 18. sajandil. Tuntud kollektsionäär ja antikvaar oli Tallinna Raeapteegi omanik Johannes Burchart (1776–1838). 1802. aastal loodi taasavatud Tartu Ülikooli juurde looduskabinet ja 1803. aastal kunstimuuseum. 1852. aastal Nürnbergis asutatud Saksa Rahvusmuuseumi eeskujul rajati Tallinnas 1864. aastal Eestimaa Provintsiaalmuuseum, mille järglaseks loeb end praegune Eesti Ajaloomuuseum. 1909. aastal asutati ainelise vanavara hoidmiseks Eesti Rahva Muuseum. See suurte ja väärtuslike kogudega etnoloogilise suunaga kultuuriloomuuseum asub alates 2016. aasta sügisest uues esinduslikus hoones Tartus. 

Eestis on praegusel ajal paarsada muuseumi, nii riiklikke kui ka omavalitsustele ja eraisikutele kuuluvaid. Kultuuriväärtusega esemeid, mis on muuseumis arvele võetud ja mis moodustavad muuseumikogu, nimetatakse sõnaga museaal. Museaale on Eesti muuseumides kokku üle 10 miljoni.