Tuleb rõhutada, et kunstiteoseid ei looda muuseumi jaoks. Kuid kunstimuuseumid on kohad, kus säilitatakse ja eksponeeritakse tohutul hulgal erinevate ajastute kunstinäiteid, mis on päästetud hävingust või saatusest rõõmustada vaid väheseid väljavalituid. Iseloomulikud näited nüüdisaegsest kunstist jõuavad ajastu märkidena samuti kunagi muuseumidesse. Kuigi kunst ümbritseb meid kodudes, avalikes ruumides ja linnakeskkonnas, on just muuseumidest saanud paik, kus kunstiteoseid on hea nautida rahulikult ja süvenenult. Muuseum pakub väljapandu kohta taustateavet, sageli ka mitmesuguseid praktilisi tegevusi ja haridusprogramme, mis võib muuta kunstiteosega kohtumise veelgi elamuslikumaks. 

Rahvusvahelise muuseumiühingu definitsiooni kohaselt on muuseum ühiskonna teenistuses olev üldsusele avatud mittetulunduslik asutus, mis kogub, konserveerib, uurib, vahendab ja eksponeerib inimese ja tema elukeskkonnaga seotud materiaalset ja mittemateriaalset pärandit õppimise, hariduse ja elamuse saamise eesmärgil. 

Tänapäeva muuseumid ei ole visalt püsivate eelarvamuste kiuste enam ammu tolmused vanade asjade laod, kus hallipäised tädikesed nurgas sukka koovad. Moodne muuseum on nii noortele kui vanadele teadmisi ning elamusi pakkuv keskkond, kus võib vabalt veeta terve päeva. Originaalesemete vaatamise kõrval aitavad külastajatel teemasse sisse elada interaktiivsed eksponaadid ja külastajate tegevusse kaasahaaramine on pigem reegel kui erand. Tänapäeva muuseumides valmivad püsiekspositsioonide, näituste ja rändnäituste kõrval ka virtuaalnäitused. 

Varasematel sajanditel oli inimeste peamiseks kokkusaamiskohaks kirik,  heaoluühiskonna kujunedes 20. sajandi teisel poolel asusid sama rolli täitma kaubanduskeskused. Miks ei võiks nüüdisaegsed tõmbekeskused ja vaba aja sisustajad olla muuseumid, mis pakuvad inimestele nii teadmisi kui ka elamusi?