Lähiajalugu gümnaasiumile. I osa
Ajaloo periodiseerimine on alati veidi meelevaldne ning seetõttu on see pelgalt abivahend, et mõista ajaloo kulgemist. Gümnaasiumi lähiajaloo kursustest esimesele vastav õpik piiritleb maailma ajaloo etappe läbi sõdade ja neid lõpetanud rahukonverentside – viimastel fikseeritakse teatavasti sõja tulemusel tekkinud uued piirid ja määratletakse riikidevahelised suhted. Lähiajaloo esimese osa õpikus käsitletakse mõlemat maailmasõda.
Tunnustatud ajaloolase ja kogenud õpetaja koostöös sündinud õpik on äärmiselt põhjalik ja kaasahaarav, kus lisaks faktiteadmistele esitatakse sissevaateid eri ajastute inimeste maailma, nende ellu ja olustikku.
- Palju kaarte.
- Arendab analüüsivõimet.
- Käsitleb maailma ajalugu.
- Käsitleb Eesti ajalugu.
- Palju huvitavat lisamaterjali.
- Suunab iseseisvale uurimistööle.
- Avardab silmaringi.
Digiõpiku aluseks on 2016. aasta esmatrükk.
Lähiajalugu gümnaasiumile. I osa
Ühele kasutajale 1 aasta.
- Sissejuhatus
- Maailm esimese maailmasõja eel Tutvu sisuga
- 1.1. Ühiskonnad enne I maailmasõda: moderniseerumise jätkumine Tutvu sisuga
- 1.2. Monopolid ja maailmamajandus 1870 –1914
- 1.3. Impeeriumid ja imperialism
- 1.4. Sajandivahetuse ideed ja liikumised
- 1.5. Sisepoliitika enne esimest maailmasõda
- 1.6. Sajandivahetuse Venemaa ja 1905. aasta revolutsioon
- 1.7. Suurriikide liidud ja kriisid enne esimest maailmasõda
- Esimene maailmasõda
- 2.1. Suurriikide võidurelvastumine
- 2.2. Sõja algus. Aastad 1914–1915
- 2.3. Sõjategevus 1916. ja 1917. aastal
- 2.4. Revolutsioonid Venemaal 1917. aastal
- 2.4.a Eesti sõjasündmuste keerises
- 2.5. Viimased suured lahingud ja sõja lõpp 1918. aastal
-
2.6. Impeeriumide lagunemine ja Pariisi rahukonverents
- Impeeriumide lagunemine ja Pariisi rahukonverents
- USA presidendi Woodrow Wilsoni 14 punkti
- Vene impeeriumi lagunemine
- Austria-Ungari keisririigi lagunemine
- Poola riigi taastamine
- Osmani impeeriumi lagunemine
- Pariisi rahukonverents ja rahulepingud
- Türgi vabadussõda 1919–1923
- 2.6. KÜSIMUSED JA ÜLESANDED +1
- 2.7. Kodusõda Venemaal
- 2.7.a Eesti Vabadussõda
- Sõdadevaheline maailm
- 3.1. Uus maailma poliitiline kaart. Rahvasteliit
- 3.2. Maailmamajandus ja rahvusvahelised suhted 1920. aastatel
- 3.3. Ameerika Ühendriigid ja ülemaailmne majanduskriis 1930. aastatel
- 3.4. Euroopa demokraatlikud riigid 1919–1939
- 3.5. Autoritaarsete režiimide ja diktatuuride kehtestamine Euroopas
- 3.6. Totalitaarsed riigid Euroopas 20. sajandil
- 3.6.a Nõukogude Venemaa ja NSV Liit
- 3.6.b Saksamaa 1918–1939
- 3.7. Rahvusvahelised suhted 1930. aastatel ja suuremad relvakonfliktid
- Teine Maailmasõda
- 4.1. Teise maailmasõja eelõhtu
- 4.2. Sõda Euroopas 1939–1940
- 4.3. Sõda kujuneb maailmasõjaks
- 4.3.a Maailmavaatesõda
- 4.4. Murrang sõjas 1942. aastal ja liitlaste pealetung
- 4.5. Sõda Euroopas 1943–1944
- 4.6. Teise maailmasõja lõpp ja tagajärjed
- Mõistesõnastik
Toomas Hiio on ajaloolane, kelle peamised uurimissuunad on Eesti, Tartu ülikooli ja üliõpilaskonna ajalugu 19. sajandi algusest kuni 20. sajandi lõpuni ning Eesti 20. sajandi sõjaajalugu. Ta on Eesti mälu instituudi uurimisjuht, Eesti sõjamuuseumi – kindral Laidoneri muuseumi direktori asetäitja uurimistöö alal ning Euroopa mälu ja süüme koostöökogu (PEMC) juhatuse liige.
Karin Lippus on lõpetanud Tartu ülikooli ajaloo osakonna. Alates 1995. aastast on ta töötanud Tallinna prantsuse lütseumis, kus on praegu gümnaasiumiastme ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja.
